Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Lennujaamad vahetas välja tegevjuhi
Mati Sõrmuse kohuseks on viia Tallinna lennujaam kolme aastaga vastavusse kõigi rahvusvaheliste nõuetega, ütles teede- ja sideminister Raivo Vare.
Mati Sõrmuse tegevjuhiks määramise eesmärk on forsseerida lennujaamade arengut, rääkis Mardo. «Sõrmusel on selleks mõningad eelised, sest ta on pidevalt tegelenud rahvusvaheliste lennundusprojektidega,» põhjendas ta Sõrmuse valimist uueks tegevjuhiks.
Sõrmus ei osanud täpselt öelda, millal ta Eesti Lennujaamade tegevjuhi ametisse asub. Ta ei soovinud enne uuele tööpostile asumist kommenteerida enda kohustusi riigiettevõttes Eesti Lennujaamad.
Äriseadustiku kohaselt muutus hiljuti RE Eesti Lennujaamad ettevõtlusvorm. Senine RE Eesti Lennujaamad jagunes viieks aktsiaseltsiks: Tallinna lennujaam, Kuressaare lennujaam, Kärdla lennujaam, Pärnu lennujaam ja Tartu lennujaam.
RE Eesti Lennujaamad uude juhatusse ehk tegevjuhtkonda määras valitsus senise Eesti Lennujaamade peadirektori Tõnu Mardo, turundusdirektori Priit Jõerüüdi ning varem lennuametis ja Norra riigi lennuameti juures oleva konsultatsioonifirma Nordica Aviation Eesti partnerina töötanud Mati Sõrmuse. Juuli viimasel päeval toimunud juhatuse koosolekul valiti juhatuse esimeheks Mati Sõrmus, aseesimeheks Tõnu Mardo ning lihtliikmeks Priit Jõerüüt.
Vare sõnutsi tegeleb Jõerüüt edasi müügi- ja arendustegevusega, Mardo vastutab tehnilise külje eest ning tegevjuht on Mati Sõrmus.
Vare sõnutsi suletakse praeguse kava kohaselt Tallinna lennujaama reisijate terminaal aastaks ajaks järgmise aasta 1. märtsil. Varem kahe aasta peale kavandatud ümberehitustööd tahetakse tema sõnul teha aastaga. Reisijate terminaalina võetakse ümberehitustööde ajaks kasutusele praegune kaubaterminaal.
«Me ei ole seni teadvustanud endale seda, et konkurents tiheneb ning teised jõuavad järele või lähevad teinekord mööda,» põhjendas Vare lennujaama rekonstrueerimistööde kiirendamise vajadust.
«Ühel pool on Vantaa, teisel pool kõrval Riia, mida suured lennukompaniid armastavad rohkem pruukida,» rääkis Vare. Tema sõnul on lätlased Riia lennuvälja kõvasti investeerinud ning Tallinnal on oht jääda Riia ja Vantaa varulennuväljaks.
Vare sõnutsi investeeritakse kolme aasta jooksul Tallinna lennujaama 230 miljoni krooni, millest 80% kaetakse kava kohaselt EBRD laenuga, 20% summast investeerib Eesti riik. Tema sõnul on rahandusministeerium läbirääkimistes EBRDga jõudnud lõpusirgele.