Riik ei kaotaks aastas ligi miljardit krooni

4. augustil ilmunud Kadi Heinsalu kirjutises väidetakse, et progresseeruva tulumaksu kehtestamisega kaotaks riik aastas ligi miljard krooni. Arvutustes on lähteandmetena võetud sellised tulumaksu protsendid, et saaks tõestatud -- progresseeruv tulumaks pole põhjendatud.

Teeme siinkohal teise arvutuse, lähtudes seisukohast, et kõrge sissetulekuga isikute tulumaks peaks olema suurem (vt juuresolev tabel).

Kui kuni 50 000 krooni aastas teeninud isikud maksavad tulumaksu nii nagu täna ja kõrgema sissetulekuga isikud kõrgema protsendi, siis laekuks progresseeruva tulumaksu kehtestamisel riigile tunduvalt suurem summa. Arvutustes lähtutakse Kadi Heinsalu kirjutises toodud 1996. aastal tulu deklareerinud 375 000 töötaja andmetest. Selgituseks on lisatud, milliste keskmiste kuupalkadega on tegemist.

Toodud maksumäärade rakendamisel ei laekuks tulumaksu mitte vähem (nagu on toodud Kadi Heinsalu arvutustes), vaid 2,914 miljardit krooni. 1996. aastal saadi 2,423 miljardit krooni. Tulumaksu protsent toodud arvutustes on võetud, jälgides analoogiat Rootsis.

Astmelise tulumaksu rakendamisel võib väiksema sissetulekuga kodanikel tulumaksu protsenti vähendada -- kui seda riiklikult peetakse vajalikuks.

Eestis maksab tulumaksu ligikaudu 600 000 inimest. Kui nende sissetulekud on ligilähedaselt samades proportsioonides kui tulu deklareerinutel, siis laekub nendelt riigile (ligikaudu):

225:375x2914,5=1748,7 miljonit krooni.

Kokku laekuks üksikisiku tulumaksust aastas ca 4660 miljonit krooni. On valitsuse küsimus, kas seda on vähe või palju, ja sellest lähtudes määratakse ka edaspidine tulumaksu protsent.

Arvud on kangekaelsed ja pole põhjust väita, et progresseeruva tulumaksuga kaotaks riik aastas ligi miljard krooni. Kõik oleneb sellest, millised tulumaksu protsendid võetakse aluseks.

Seni on tulumaks pea kõigil 26% (v.a kuni 6000 krooni aastas teenivad isikud). Pole aga õiglane, et väga suure sissetulekuga (10 000--41 000 krooni kuus ja enam) isikud maksavad tulumaksu ainult 26%. Hiljuti Rootsis käies veendusin, et kõrge- ja ülikõrgepalgalised maksavad seal tulumaksu ligikaudu 50%! Seda peetakse õiglaseks.

Kadi Heinsalu kirjutises toodud arvutused on tendentslikud -- püütakse kaitsta kõrge sissetulekuga isikute huve. Enamik eestimaalasi elab kahjuks täna vaeselt, sest kaupade jne hinnad on pea maailma tasemel, kuid reaalpalgad arenenud riikide tasemest kümme korda madalamad. Tahaks väga, et sõna võtaksid ka majandusmehed!