Automaksud kolmekordistuvad

Teede- ja sideministeerium välja pakkunud Eestis uue maanteetranspordi maksustamise süsteemi. See tähendab mootorikütuse aktsiisi, mootorsõidukimaksu, mootorsõidukiaktsiisi, raskeveokite kasutajatasu ja riigilõivu astmelist tõstmist lähema viie aasta jooksul.

Kui sellel aastal vajab maanteeamet teede ja tänavate remondiks 2,05 miljardit krooni, siis aastal 2002 on vajadus tõusnud 3,32 miljardi kroonini. Sel aastal on planeeritud vajaminevast summast maksudena koguda 1,37 mld krooni, viie aasta pärast soovib ministeerium saada automaksudest 3,37 mld krooni. Kuni aastani 2001 jätkab maanteeamet defitsiidiga ehk maksudest laekub raha vähem, kui teede korrashoiuks vaja oleks.

Lõviosa teede remondi rahast laekub mootorikütuse aktsiisist. Praeguse seisuga on kolm võimalust kütuseaktsiisi seaduse muutmiseks, mida eile õhtul arutas ka valitsus. Üks võimalus on jätta seadusega maksutõus määramata ja valitsus otsustab iga kord, kui palju aktsiis tõuseb, selgitas Marek Uusküla rahandusministeeriumist. «See on kõige ebatõenäolisem variant,» kommenteeris ta.

Kaks ülejäänud kütuseaktsiisi seaduseelnõu on sarnased, aktsiisi tõus on määratud kuni aastani 2001, erinevus on vaid numbrites, lisas Uusküla. «Ühel juhul on kõik üks bensiin, teise puhul on eesmärk soodustada läbi väiksema aktsiisi pliivaba bensiini kasutamist,» sõnas ta. Ühtse bensiiniaktsiisi puhul tõuseks 1. detsembril maks seniselt 1,8 kroonilt 2,5 kroonini ja edasi iga aasta 50 sendi võrra kuni aastal 2001 on saavutatud Euroopa Liidu miinimumnorm 4,3 krooni.

Teisel puhul tõuseks nii pliivaba kui pliisisaldusega bensiini aktsiis 1. detsembril 1,8 kroonilt 2,3 kroonile. Aasta hiljem on aga pliivaba bensiini aktsiisi tõus 0,5 krooni ja pliibensiini aktsiisi tõus üks kroon. Aastaks 2001 on pliivaba bensiini aktsiis 4,3 krooni ja pliibensiini aktsiis 5,05 krooni. Seda eelnõu toetavad ka suuremaid kütusefirmasid ühendav õliliit ja keskkonnaministeerium.

Rahandusministeeriumi esitatud üleriigilise mootorsõidukimaksu eelnõu lükkas riigikogu tagasi ja nüüd on riigikogu rahanduskomisjonis valmimas oma eelnõu. Mõlema eelnõu autorite eesmärk on maksustada autode mass, ehk mida raskem auto, seda suurem maks. Valla teede ja linnatänavate korrashoiuks mõeldud maks kehtib seni Tallinnas, kus iga autoomanik maksab aastas 5 krooni ühe kW võimsuse eest. Keskmise 1,5tonnise sõiduauto puhul tõuseks aastane maks umbes sada krooni, kommenteeris Marek Uusküla.

Mootorsõiduki aktsiisi muutmiseks Uusküla sõnul konkreetset otsust tööd alustada veel ei ole. «Aga mõtted liiguvad, sest siin on tohutult reservi,» tunnistas ta. Praegu moodustab aktsiis keskmiselt vaid neli protsenti auto väärtusest, põhjendas Uusküla.

Mootorsõiduki aktsiisi makstakse üks kord auto riiki toomisel sõltuvalt auto vanusest ja kubatuurist.

Raskeveokite maksustamisest on täna ministeeriumi ametnike sõnul vara rääkida. «Kui me selle numbri välja ütleks, vedajad hulluksid,» sõnas Uusküla. Lembit Kiviloo teede- ja sideministeeriumist tõdes, et kunagi peame jõudma Euroopas kehtivate maksumääradeni, mis on suurusjärgus 25 000 krooni igalt autolt, mille mass ületab 12 tonni. «Esialgu piirdume siiski tuhande või paariga,» möönis ta.

Teede- ja sideministeeriumi ametnike sõnul jätkub praegu raha aastas 100 kilomeetri tee remondiks, samas kui vaja oleks parandada neli korda rohkem. Järgmise aasta eelarves on hetkel planeeritud 639 miljonit krooni, millest jätkub pooleliolevate projektide jätkamiseks, tõdes maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus. Olukorda võivad parandada kümned miljonid kroonid, mida taotleme Phare programmist peamagistraalide remondiks, lisas teede- ja sideministeeriumi Väino Soonike.

«Uute teede ehitamiseks on vaja aga välislaene või abi,» märkis Riho Sõrmus. Samas ütles ta, et selle järgi pole olulist vajadustki, sest teedevõrk on piisavalt tihe. «Tallinna--Tartu maantee puhul räägime ikka rekonstrueerimisest, mitte uue maantee ehitamisest,» selgitas Sõrmus.

Autovedajate sõnul puudub ametnikel selge ülevaade, mida maksustama hakata. «Ükskõik, kas raskeveoki või massi pealt, aga kümme tuhat krooni auto pealt tuleb maksma hakata,» lausus omanimelise firma omanik Peeter Allas.

«Kümne autoga elan selle veel üle, aga mida teevad bussipargid,» küsis Allas. «Kui ahjukütusena müüdava diisli aktsiisi kokku koguksid, poleks vaja mingeid makse tõsta,» väitis Allas, kelle firma autod iga päev terminaalidest kütust laiali veavad.