Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Telia peab võitlust oma õiguste eest Eestis
Telia AB juhid ei taha loobuda osalusest Eesti kaabelsideäris
Ettevalmistamisel oleva Eesti kaabelleviseaduse kohaselt ei tohi kaabeltelevõrku omada ettevõte, mille aktsionärid on osanikud firmas, kellele kuulub rohkem kui veerand Eesti telefonsidest. Kaabellevi seaduse jõustumisel peaks Telia loobuma kas 60protsendilisest osalusest Starman Kaabeltelevisioonis või 49 protsendi suurusest osalusest kahasse koos Soome telekomiga ASis Eesti Telefon.
Telia AB asepresident ja Balti regiooni juht Mart Nurk ütles, et selline piirang on absurdne ja kohtumistel Eesti peaministri, teede- ja sideministri ning majandusministriga soovivad Telia juhatuse liikmed seda teemat kindlasti käsitleda.
Nurga sõnul kavatsevad Telia juhid eesotsas ettevõtte juhatuse esimehe Bengt Westerbergiga avaldada täna oma visiooni Eesti telekommunikatsioonituru arengust. Nurk lisas, et Telia juhatus kinnitab oma väljasõiduistungil ettevõtte esimese poolaasta aruande ja arutab ka muid jooksvaid küsimusi.
Teede- ja sideminister Raivo Vare ütles eile, et ta ei tea, millest Telia juhid temaga täna kõnelda soovivad. «Minuni jõudnud informatsiooni põhjal tulevad nad välja kontseptsiooniga, et kaabelleviseadust pole üldse tarvis,» lausus Vare. «Selles väites ma kahtlen sügavalt, kuna ka Rootsis on telekommunikatsiooni mängureeglid olemas.»
Vare väitis samas, et Eesti kaabelleviseadus on praegu sellises staadiumis, kus on võimalikud igasugused muudatused. «Arvata võib, et Telia kardab Starmani pärast,» märkis Vare. «Eks me arutame, kuidas tõlgendada osalust konkureerivas firmas,» lisas ta.
Vare juhtis tähelepanu, et ka ASi Eesti Telefon aktsionäride lepingus on klausel, mis välistab tegutsemise muudes sama valdkonna firmades.
Majandusminister Jaak Leimann ütles, et ta kohtub Telia juhtidega lõunalauas ja jutt on mitteametlik. «Mul ei ole mingeid kohustusi ja ilmselt räägime maast ja ilmast,» lausus ta. «Oma napist ajast kohtun ikka vahetevahel suuremate välisinvestoritega, kuna see on üks minu töö osa.»
ASi Eesti Telekom peadirektor Toomas Sõmera väitis, et Telia juhid ei tulnud Eestisse läbirääkimisi pidama, vaid kohtuvad ainult mõne valitsuse liikmega. «Ka peaministri juures ollakse rohkem viisakusvisiidil,» lausus ta. Samas kinnitas Sõmera, et tõenäoliselt tuleb juttu ka Eesti kaabelleviseadusest. Toomas Sõmera väitel ei pöörata Telia juhatuse nn Eesti-visiidi käigus peatähelepanu ASi Eesti Telekom erastamisele, kuna otsus viia kolmandik Telekomi aktsiatest välisbörsile on sisuliselt langetatud.
Raivo Vare kinnitas, et ta ei näe Eesti Telekomi jaoks paremat erastamisviisi, kui teha seda börsi kaudu. «Börsile minek on õigeim ka seepärast, et nii saab vältida keerulisi huvide ristumisi Eesti-suguses väikeses korporatiivses ühiskonnas,» lisas ta.
Jaak Leimanni sõnul huvitab Eesti Telekomi erastamine kahtlemata nii Soome telekomi kui Rootsi Teliat ja börsi kaudu saavad need suurfirmad huvi ka rahuldada. «Kümne aasta pärast on meie telekom nagunii mõne superfirma omanduses,» väitis Leimann. «Pole tähtsust, kes on omanik, peaasi, et see valdkond areneb ja on tagatud vaba konkurents.»
Mart Nurk kinnitas, et Telia AB korraldab igal aastal vähemalt ühe väljasõiduistungi mõnes Telia äridega seotud riigis ja seetõttu pole tema sõnul midagi imelikku Eesti valimises järjekordse juhatuse istungi toimumiskohaks.