• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuutsemäe emissioon oli oodatust tagasihoidlikum

    Piho sõnul märgiti Kuutsemäe suusakeskuse emissioon 1759 aktsiaga üle. AS Kuutsemäe müüs 184 000 aktsiat hinnaga 22 krooni. Emissiooni maht oli 4,05 miljonit krooni.
    Aktsiaid märkinute hulgas oli kolm suuremat investorit, kellest kaks olid pangad ja üks investeerimisfond, märkis Piho. Saja krooni eest märkisid suusakeskuse aktsiaid ka kahevõistlejad Allar Levandi ja Ago Markvardt, lisas Piho.
    «Oodatust tagasihoidlikuma huvi põhjus võis olla see, et tegemist oli liiga väikese või väheatraktiivse firmaga, turul oli finantsinstrumentide ülepakkumine või oli emissioon halvasti korraldatud,» kommenteeris Piho.
    Piho tõdes, et seni pole nii väikese firma kui Kuutsemäe ASi aktsiate avalikku emissiooni toimunud, seetõttu pole seda võimalik ka millegagi võrrelda.
    «Nende investorite puhul, kes lugesid vaid emissiooniprospekti, kuhu ei ole võimalik kõiki detaile sisse panna, võis investeerimisotsust mõjutada ka firma eelmise aasta 200 000 krooni suurune kahjum,» lausus Piho. Aktsiaid emiteerinud firma eelmise aasta kahjum oli tema sõnul tingitud investeeringutest, mis kanti osaliselt kuludesse.
    ASi Kuutsemäe eelmise aasta käive oli 3,2 miljonit krooni, käesoleva aasta esimese kolme kuu käive 2,5 miljonit krooni.
    Selle aasta kasumiks prognoosivad omanikud 800 000 krooni.
    Emissioonist laekuvat raha kasutab ettevõte suusatõstukite ostmiseks, motelli renoveerimiseks, puhastusseadmete väljaehitamiseks, kompleksi territooriumi korrastamiseks ja tenniseväljakute rajamiseks.
    Forekspanga peamaakleri Tõnu Vanajuure sõnul jätkub ilmselt veel mõnda aega protsess, kus väikefirmad korraldavad lisaraha teenimiseks aktsiaemissioone. «Mulle ja minu klientidele need aga huvi ei paku, kuna tegemist on liiga väikeste firmadega, et midagi konstruktiivset ära teha,» lisas Vanajuur.
    Väärtpaberiinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Indrek Jakobsoni sõnul ei ole küsimus selles, kas firma on suur või väike, et aktsiaemissiooni korraldada, vaid selles, kui hästi firma töötab, kui suurt kasumit ta toodab ja kui palju sellest võidavad tulevased aktsionärid.
    «Selge on see, et kuna väikeste firmade aktsiaid on vähe, on ka nende likviidsus turul madal,» lausus Jakobson. Ühest küljest võib see muutuda Jakobsoni sõnul takistuseks firma aktsiatega kauplemisel, teisest küljest võib mõni suur ostuorder selle aktsiahinna väga kiiresti üles lüüa.
    Emissiooni järel on ASi Kuutsemäe 52,2 protsendi aktsiate omanik Heiti Häälele ja Aivar Riisalule kuuluv firma Kadaka P&M. Uutele aktsionäridele kuulub 44,6 protsenti aktsiaid, 1,2 protsenti kuulub Otepää linnale ja vähem kui protsendiga on osanikud Raimu Aas, Urmo Männi, Pühajärve vald, AS Kete ja AS Arula & Co.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvasid palgad üle 8 protsendi
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1593 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Hepsori juht: ostjad on hinnatõusu vastu võtnud
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.
Hepsori juhi Henri Laksi sõnul on olukord selline, et üks silm nutab, nähes, mis maailmas toimub. Teine silm aga naerab selles mõttes, et juba töös olevad arendusprojektid on heas seisus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.