Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahaliit ei hiline
Mõlemad riigid püüavad ühtlasi maailmale näidata, et varasematele erimeelsustele vaatamata on kummagi riigi vaated rahaliidule nüüd ühesugused.
Mõlema riigi liidrid kinnitasid enne kohtumist, et nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa ühinevad plaanitud ajal rahaliiduga ning täidavad Maastrichti lepingus ettenähtud rahaliidu nõuded.
Tegemist on Kohli ja Jospini esimese mitteametliku kohtumisega pärast sotsialistide võimuletulekut Prantsusmaal tänavu juunis.
Prantsusmaa paneb kohtumisel rõhku tööhõive suurendamisele Euroopas ning majandusalase ja poliitilise koostöö tihendamisele rahaliidu raames.
Helmut Kohl rõhutas, et euro saab olla ainult stabiilne valuuta, ning kummutas väited, nagu oleks ta valmis ohverdama euro stabiilsuse Euroopa integratsiooni huvides. Ta lubas, et Saksamaa täidab kõik Maastrichti nõuded.
«Ma kardan, et euro edasilükkamine tähendaks eurost loobumist,» ütles Prantsuse rahandusminister Dominique Strauss-Kahn. «Euro peab olema tugev, võimas valuuta.»
Ökonomistid on seisukohal, et Saksa liidupank tõstab lähiajal intressimäära. Viimastel päevadel on Inglise naelsterling hakanud Saksa marga suhtes nõrgenema. Nael on nõrgenenud, sest investeerijad on hakanud ostma Saksa marku ja müüma naelu ning dollareid, oodates, et Saksa keskpank tõstab diskontointressi.
Seni on Saksa keskpank jätnud intressid muutmata ja panga peadirektorit Hans Tietmeyerit on selle pärast juba kritiseeritud. Kaua ei saa ta sellega siiski enam viivitada, kuna Saksa aastainflatsioon on tõusnud eelmise kuu 1,7 protsendilt juba kahele. Keskpank on seni püüdnud hoida inflatsiooni allpool kahe protsendi piiri.
Paljud pangaeksperdid aga väljendavad kartust, et Saksa keskpanga intresside tõstmine võib aeglustada Euroopa majanduskasvu. Osa analüütikute meelest võib Saksamaa kasutada intressitõstmist ka eurorelvana. See tähendab, et intresside tõus ja tugevnev mark aitavad rahaliidust välja sorteerida Itaalia, Hispaania ja Portugali, kes Saksamaa arvates pole veel rahaliidukõlblikud ja nõrgestaksid tulevast eurot. REUTER-BNS-KL-ÄP