Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järelevalvest
Kuulun nende õnnelike hulka, kes tabasid augustis osta Tallinna Panga aktsiat, kui selle hind oli veel 76 krooni. Nüüd olen rõõmuga jälginud, kuidas mu investeering on kolme nädalaga tootnud 70% tulu. Muidugi jääb see kaugele maha Ühispanga viimase kahe kuu tõusust, ent sellegipoolest olen oma investeerimisotsusega igati rahule jäänud.
Tänasest Äripäevast saab lugeda, et uus väärtpaberiinspektsiooni juht Marek Mägi on asunud uurima võimalikke sisetehinguid Tallinna Panga aktsiaga. Tõepoolest, aktsia on viimastel päevadel läbi teinud uskumatult hoogsa tõusu. Ju on midagi kahtlast käsil, arvab inspektsioon. Eks uurimine näitab.
Tervitan Marek Mägi initsiatiivi sisetehingute kahtluste selgitamisel. Lõpuks ometi on inspektsioon asunud otsustavalt oma järelevalverolli täitma! Kuid mulle teevad muret mõned küsimused. Miks ikkagi võeti kõigepealt hambusse Tallinna Pank? Ja miks pole seni midagi ette võetud, et uurida Ühispanga võimalikke rikkumisi? Kas Ühispanga kõrvalejätmine on olnud inspektsiooni direktori või hoopis kellegi teise otsus?
Eri allikatest on jõudnud Äripäeva ajakirjanikeni informatsioon, et enne kui Mägi sai inspektsiooni uueks direktoriks, pidi ta end näitama Enn Pandile. Pant, teadagi, on tihedalt seotud Ühispangaga. Kuigi Ühispanga ja Tallinna Panga juhid matsid kevadel sõjakirve maha, jäi mulle küll mulje, et ega asi veel sellega klaariks ei saanud.
Veel on ajakirjanikud juba mõnda aega isekeskis ilkunud, et rahandusministeerium on Ühispanga tütarfirma ja ühispankuritel on kõigile uutele ametnikele esimese optsiooni õigus. Vaat, sellised jutud liiguvad ringi. Annaks jumal, et päriselt nii ei oleks.
Veel hullem kui nõrk järelevalve oleks tendentslik, mingi huvigrupi poolt mõjutatav järelevalve.