EVPkehtivusaeg kaalukausil

Investeerimisfirma Pindi Invest juhatuse esimees Rein Kilk põhjendab EVPde kasutusea pikendamise vajadust loogiliselt. Kui valitsus on võtnud endale kohustuse ja EVPd välja andnud, siis peab ta EVPdele ka tagatise leidma, räägib Kilk. Kui seda ei suudeta tähtajaks teha, tuleb kehtivusaega pikendada, leiab ta.

Ka ASi Norma Maja hoonestusnõuniku Üllar Rohde sõnul peab valitsus lubadustest kinni pidama. «Ükski ettevõte ei ole sellega nõus, kui neile äkki teatatakse, et EVPdes enam järelmaksu maksta ei saa, sest väärtpaberite kehtivusaeg on lõppenud,» lausub Rohde.

EVPde püsimisest huvitatud ärimehed on reeglina riigilt mingi maatüki, ettevõtte või hoone ostnud. Ja kasutavad võimalust osa järelmaksust veidi alla poole krooni maksvate EVPdega tasuda.

Rohde sõnul on Normal erastamisele minevat maad üle kümne hektari. See on vaevaline protsess ja pidevalt tuleb kedagi tagant torkida, et asi liiguks, lausub ta.

Kui riigiasutused meid niisama edasi-tagasi ei jooksutaks, oleksime omadega ammu ühel pool, ütleb Rohde.

Viru hotelli juhatuse liikme ja SRV Kinnisvara ASi arendusdirektori Indrek Toome sõnul anti neile võimalus maa välja osta, kuid 1996. aasta maa maksustamishindadega. Viru hotellil on maad 16 000 ruutmeetrit. Ruutmeetri hinnaks oleks tulnud 4000 krooni, lõppsumma 64 miljonit krooni.

On üsna selge, et sellise hinnaga ei suuda ükski ettevõte maad osta ja me loobusime maa ostust ja sõlmisime hoonestusõiguse lepingu viiekümneks aastaks, ütleb Toome.

Sellel kevadel võeti vastu otsus, et maa eest võib tasuda 1993. aasta maa maksustamishinna järgi. Nüüd oleme huvitatud maa ostmisest, lisab Toome.

Advokaat Alar Eiche sõnul on EVPde kehtivusaja pikendamine vajalik ka paljudele tavakodanikele.

Eiche toob näite korteri erastamisest, kus lepingu sõlmimisel võib selguda, et on olemas veel õigusjärgne pärija. Linnavalitsus kaevatakse seejärel kohtusse ja halduskohus hakkab arutama subjektiks tunnistamist.

Linnakohus hakkab seejärel otsustama, kas tunnistada müügileping kehtetuks või mitte. Kuna Eestis on alati võimalus edasi kaevata, võidakse tulemuseni jõuda alles paari aasta pärast.

Kui siis selgub, et inimene saab korteri EVPde eest erastada, on juba hilja, sest väärtpaberite kehtivusaeg on ammu lõppenud, märgib Eiche. Analoogseid kohtuvaidlusi, mis 1998. aasta lõpuks veel lahendust ei leia, on Eiche sõnul praegu palju pooleli.

Ettevõtted ja kliendid ei ole selles süüdi, et reformid ei ole vajalikul määral käivitunud, lisab ta.

Erastamisagentuuri maa erastamise üksuse direktori Mati Meeliste sõnul võib alati viriseda maksmise korra ja erastamistingimuste üle. Ta lisab, et võimalus osa järelmaksust EVPdes tasuda seab Eesti ettevõtjad erastamisel välismaalastega võrreldes soodusseisu.

Mäletan juhtumeid, kui välismaalased, saanud agentuurist teada, et nad ei saa EVPdes maa eest tasuda, kutsuvad kokku omanike koosoleku ja aktsionäride ring muutub, räägib Meeliste. Uutele omanikele laieneb järelmaksu ja EVPdes maksmise võimalus.

Meeliste sõnul saab eeldatavasti maa erastatud viie aasta jooksul. Tulemas on uus valimisvõitlus, siis lükatakse jälle tähtaegu ettepoole ja pärast tahapoole, kuid iseenesest ei muutu midagi ja pidevalt tuleb asju tagant torkida, räägib ta.

Meeliste annab mõista, et mitte EVP ei mõjuta kokkuvõttes maa erastamisprotsessi, vaid ametnike mugavus.

Maareform Tallinnas on midagi muud kui maareform Ida-Virumaal. Meeliste märgib, et kuigi Tallinna linn sõdis õiguse eest ise maad müüa, pole see maade erastamist pealinnas eriti kiirendanud.

Pigem vastupidi. Edenevad asjad, mida linn müüb, kuid ei edene asjad, mida müüakse erastamisagentuuri või maavalitsuse kaudu, lisab ta.

Kui nüüd EVPde kasutustähtaega pikendatakse, leiavad paljud, et aega on küll ja protsessid seiskuvad jälle, räägib Meeliste.

Kui valitsus otsustab, et EVPde kehtivusaega ei pikendata, tungleks inimesed homme ametniku ukse taga, kes leiab lõpuks, et targem on tüütu klient kaelast ära saada ja ta ajab asjad korda, usub Meeliste.

Reformide venimine ja lõputu asjaajamine on viinud selleni, et paljudel riigiametnikel on piinlik, et nad töötavad Eesti riigi teenistuses. Osad lepivad selle teadmisega, osad lahkuvad lihtsalt teisele tööle, lõpetab Meeliste.

Alar Eiche sõnul tekitab palju kohtuvaidlusi ka EVP hind. Kui EVP hind oli madal, tahtsid kõik tagasi vara ja keeldusid kompensatsioonist. Nüüd võib hinna tõustes tekkida vastupidine tendents, mis tekitab taas arvukalt kohtuvaidlusi, ütleb Eiche

Meeliste sõnul tõuseb EVP hind siis, kui on selge, et suuri infrastruktuuri ettevõtteid saab erastada EVPde eest. Ajad, mil EVPde eest sai hulgaliselt ettevõtte aktsiaid osta, on möödas.

Rahandusministeerium on seisukohal, et kõige soodsam on EVP kurssi stabiilsena hoida. EVPde soovitav turuhind peaks püsima 30% ümbruses nimiväärtusest.

Praegune üle 40% ulatuv turuhind peaks märgatavalt langema pärast EMEXi ja Liviko aktsiate müügi lõppu. Kas ma pean altkäemaksu andma

Tondi Elektroonika peadirektori Uno Abru sõnul alustas ettevõte maade erastamist käesoleva aasta alguses. Ettevõttel on vaja erastada umbes kümme hektarit maad, mis läheb maksma 20 miljonit krooni. Poole sellest võib tasuda ülekandega, pool tuleb maksta EVPdes.

Ostsime soodsal ajal miljon EVPd, kuid meil on veel vaja umbes kolmteist miljonit, räägib Abru. Kui EVPde kehtivusaega pikendatakse, saame veidigi hingetõmbeaega, lisab ta. Praegu ollakse tema sõnul jõutud paberite ajamisega poole peale, edasine asjaajamine võtab vähemalt pool aastat.

Abru sõnutsi seisavad dokumendid teadmata aja linnavalitsuses laua peal, kusjuures telefonis soovitavad ametnikud muutumatul hääletoonil kahe nädala pärast jälle helistada.

Olen teiste ettevõtete juhtidega jõudnud ammu arusaamisele, et maa asju tuleb ajada ainult kõveraid teid pidi, räägib Abru. Ta lisab, et Tondi Elektroonika pole veel altkäemaksu andnud, kuid asjad ei liigu ka.