• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pajula hoiatab jooksevkonto puudujäägi eest

    «Mingist paranemisest nii küll rääkida ei saa,» väitis audiitorfirma Price Waterhouse'i analüütik.
    Kui riigi maksebilansi jooksevkonto puudujääk kasvab teisel poolaastal sama palju kui esimesel poolaastal, ulatub see 8,6 miljardi kroonini. «Kui SKT nominaalkasv on tänavu 20 protsenti, ulatub aastane sisemajanduse kogutoodang 63 miljardi kroonini,» märkis Pajula. «Suhe SKTsse on sellisel juhul 13,6 protsenti.»
    T?ehhis oli riigi jooksevkonto puudujäägi suhe SKTsse enne rahvusliku valuuta devalveerimist 6--7% ja Mehhikos enne kriisi alla 10%, rääkis Pajula.
    Eelmisel aastal moodustas Eesti jooksevkonto puudujääk SKTst täpsustatud andmetel 9,8 protsenti.
    Eesti Panga hinnangul avaldas jooksevkonto defitsiidi tekkimisele teises kvartalis kõige suuremat mõju väliskaubanduse puudujääk. Sisseveo kiirema kasvu põhjuseks oli asjaolu, et kaupu imporditi tollilattu viiendiku võrra rohkem kui esimeses kvartalis, kauba väljavedu tollilaost aga kahanes.
    Poole väliskaubandusbilansi puudujäägist kattis teenuste bilansi ülejääk, mis suurenes võrreldes esimese kvartaliga ligi poole võrra ja on seni kõigi aegade suurim, 2,4 miljardit krooni.
    Mitteresidentidele müüdud teenuste maht kasvas kiiremini kui neilt ostetud teenuste maht, eelkõige turismiteenuste osas. Oma roll oli selles turismihooaja algusel ja viisavabaduse kehtestamisel Skandinaavia riikidega, märgib Eesti Pank.
    Finantskonto struktuuris toimusid teises kvartalis olulised muutused: vähenes otseinvesteeringute osatähtsus ning suurenes portfelliinvesteeringute ja muu kapitali sissevool. «Portfelliinvesteeringute kasv muudab majanduse haavatavamaks,» märkis Pajula.
    Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht vähenes üle kahe korra, peamiselt seoses reinvesteeritud tulu madala tasemega, sest aastakasumi jaotus toimus valdavalt esimeses kvartalis.
    Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale suurenesid teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga keskpanga andmetel ligi kaks korda. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Aasia aktsiad langesid koos USA futuuridega
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Aasia aktsiad ja USA aktsiafutuurid langesid teisipäeval, investorid arutasid, kas Hiina värske stiimul võib piirata sulgemiste mõju majandusele.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.