23 september 1997

Pajula hoiatab jooksevkonto puudujäägi eest

«Mingist paranemisest nii küll rääkida ei saa,» väitis audiitorfirma Price Waterhouse'i analüütik.

Kui riigi maksebilansi jooksevkonto puudujääk kasvab teisel poolaastal sama palju kui esimesel poolaastal, ulatub see 8,6 miljardi kroonini. «Kui SKT nominaalkasv on tänavu 20 protsenti, ulatub aastane sisemajanduse kogutoodang 63 miljardi kroonini,» märkis Pajula. «Suhe SKTsse on sellisel juhul 13,6 protsenti.»

T?ehhis oli riigi jooksevkonto puudujäägi suhe SKTsse enne rahvusliku valuuta devalveerimist 6--7% ja Mehhikos enne kriisi alla 10%, rääkis Pajula.

Eelmisel aastal moodustas Eesti jooksevkonto puudujääk SKTst täpsustatud andmetel 9,8 protsenti.

Eesti Panga hinnangul avaldas jooksevkonto defitsiidi tekkimisele teises kvartalis kõige suuremat mõju väliskaubanduse puudujääk. Sisseveo kiirema kasvu põhjuseks oli asjaolu, et kaupu imporditi tollilattu viiendiku võrra rohkem kui esimeses kvartalis, kauba väljavedu tollilaost aga kahanes.

Poole väliskaubandusbilansi puudujäägist kattis teenuste bilansi ülejääk, mis suurenes võrreldes esimese kvartaliga ligi poole võrra ja on seni kõigi aegade suurim, 2,4 miljardit krooni.

Mitteresidentidele müüdud teenuste maht kasvas kiiremini kui neilt ostetud teenuste maht, eelkõige turismiteenuste osas. Oma roll oli selles turismihooaja algusel ja viisavabaduse kehtestamisel Skandinaavia riikidega, märgib Eesti Pank.

Finantskonto struktuuris toimusid teises kvartalis olulised muutused: vähenes otseinvesteeringute osatähtsus ning suurenes portfelliinvesteeringute ja muu kapitali sissevool. «Portfelliinvesteeringute kasv muudab majanduse haavatavamaks,» märkis Pajula.

Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht vähenes üle kahe korra, peamiselt seoses reinvesteeritud tulu madala tasemega, sest aastakasumi jaotus toimus valdavalt esimeses kvartalis.

Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale suurenesid teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga keskpanga andmetel ligi kaks korda. BNS

Hetkel kuum