• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EMT tudengikampaaniast võitsid kõik mobiilioperaatorid

    EMT pakkus septembris üliõpilastele ja õppejõududele GSM-võrguga ühinemist liitumismaksu ja ettemaksuta, tehes ulatuslikku reklaami kõigi massiteabevahendite vahendusel. Radiolinja ja Ritabell pöördusid üliõpilaste poole üksnes otsepostituse teel, pakkudes samuti tasuta liitumist.
    ASi Ritabell müügidirektor Olav Vilborn ütles, et tudengisoodustuste idee tekkis nende firmas samal päeval, kui EMT alustas avalikku reklaami. «Otsustasime piirduda otsereklaamiga, sest see ei maksa midagi,» märkis Vilborn. «EMT avalik kampaania oli meie jaoks väga hea müügitugi.»
    Ka Radiolinja Eesti ASi turundusjuht Andrus Hiiepuu hindas septembrit edukaks kuuks. «Tegime panuse leviala laiendamisele ja selle taustal on lisandunud klientide arv igati hea,» ütles Hiiepuu.
    ASi Eesti Mobiiltelefon turundusosakonna juhataja Jüri Kriisemann tõdes, et kahtlemata hoogustab ühe operaatori massiivne kampaania ka konkurentide läbimüüki, sest tekitab avalikkuse huvi kogu valdkonna vastu.
    Kriisemann ütles, et EMT ei soovi avalikustada tudengikampaania täpset maksumust, kuid lisas, et tegemist ei olnud väga kalli kampaaniaga.
    Kõigi mobiilioperaatorite kinnitusel jäävad jõusse kuu aja eest Äripäevas avalikustatud prognoosid, mille kohaselt on aasta lõpuks väljastatud kokku vähemalt 127 000 mobiilsidekaarti.
    Kõige lähemal on prognoosi täitumisele Eesti Mobiiltelefon, kuid Kriisemanni sõnul ei julge ta siiski veel välja käia vekslit, et aasta lõpuks ulatub EMT klientide arv üle 100 000. «Mingeid tehnilisi takistusi selleks ei ole, küll aga vajab kiiresti laiendamist klienditeenindusvõrk,» märkis Kriisemann.
    Andrus Hiiepuu märkis, et Radiolinja peab eelkõige silmas kaugemat eesmärki, kõigi Eesti linnade katmist järgmisel aastal ja kogu Eesti territooriumi katmist hiljemalt 1999. aasta jooksul.
    Olav Vilborni sõnul ei ole Ritabell seni välja arvestanud, kui suurt osa riigi territooriumist või elanikkonnast Q-GSMi leviala haarab. «Ilmselt teeme sellise kokkuvõtte aasta lõpus, kui kaetud peaksid olema kõik suuremad linnad ja maanteed,» ütles Vilborn.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.