• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ventspilsi sadama tulevik: seisukoht

    Primorski projekti juures, mis minu hinnangul on majanduse seisukohalt absurdne, torkavad silma poliitilised kaalutlused, mida ei varja ka projekti peamised toetajad. Argumendil, et Venemaa peab kindlustama oma energiatarnete ohutuse, pole võimalikku alust. Ei kujuta ette, et Eesti, Läti või Leedu järsku transiidikanalid sulgeks, kaotades nii oma riigi olulisema tuluallika.
    Nagu mulle teada, räägib Primorski kasuks ka projekti teostumisel tekkiv võimalus poliitilise surve avaldamiseks Balti riikide valitsustele. Nii kaitstakse väidetavalt kohaliku venekeelse elanikkonna õigusi. Seegi argument ei kannata kriitikat, sest enam kui pool transiidisektoris hõivatud elanikkonnast (sadama- ja raudteetöölised) on venekeelne.
    Ometi on projekti toetajatel õnnestunud veenda Boriss Jeltsinit ning valitsust selle vajalikkuses, rõhudes just rahvuslikule julgeolekule. Pigem on siiski tegemist teistsuguste huvidega -- lühiajalised tulud, mida saavad projekteerijad, konsultandid, ehitusfirmad ja laenu andvad pangad.
    Vene naftatarnijaid ei sunni Ventspilsi suunale põhja suunda eelistama mitte turumehhanismid, vaid eelkõige Venemaa valitsuse eriotsus, millega transiit Balti suunal kallineb. Mõningail andmeil plaanib Venemaa tõsta raudteevedude tariife Balti suunal, kehtestades soodustused Peterburi suunal.
    Praegu olemasolevate suhteliselt reaalsete uute Balti sadamate ja terminaalide projektide (Primorsk, Batareinaja laht, Butinge jt.) teostumisel võib juhtuda, et transiidivõimaluste pakkumine Vene naftale Balti suunal ületab nõudluse kahekordselt.
    Sellepärast tuleb Balti riikide valitsustel läbi mõelda ühine transiidipoliitika ja kirjutada alla Balti energiahartale, mis reguleeriks tarnete jaotust ja näeks ette terminaalide spetsialiseerumise.
    Uue ehitamine on loomulikult palju kallim kui olemasoleva kasutamine. Ventspilsil on eelised, mida temalt keegi võtta ei saa -- jäävaba sadam, infrastruktuur, professionaalne personal.
    Samas on konkurentide tekkimine vältimatu ja see ei ole kauge tuleviku küsimus. Uued sadamad Soome lahes ehitab Venemaa valmis 2--3 aastaga, Batareinaja terminaali veelgi varem.
    Sellega avaneb Venemaal võimalus laadida naftat dollarite asemel vene rublade eest. Ventspilsi sadamale on reaalne oht ka teiste Balti riikide poolt, mistõttu veoste maht võib aastatega järjest väheneda.
    Peale selle on kaks olulist momenti. Venemaa, mis toodab aastas 300 miljonit tonni naftat, ei kavatse esialgu tootmist suurendada. Teiseks kasvab Venemaal üha enam nõudlus naftasaaduste järele.
    Selle konkurentsi negatiivseid tagajärgi võiks vähendada, kui VNi erastamisse kaasataks ka Vene kompaniid, kindlustades nii nende huvid. Sellest peab aga aru saama Ventspils ise, rea põhjuste tõttu ei ole seda seni toimunud. B&B
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.