12 oktoober 1997

Ventspilsi sadama tulevik: seisukoht

Primorski projekti juures, mis minu hinnangul on majanduse seisukohalt absurdne, torkavad silma poliitilised kaalutlused, mida ei varja ka projekti peamised toetajad. Argumendil, et Venemaa peab kindlustama oma energiatarnete ohutuse, pole võimalikku alust. Ei kujuta ette, et Eesti, Läti või Leedu järsku transiidikanalid sulgeks, kaotades nii oma riigi olulisema tuluallika.

Nagu mulle teada, räägib Primorski kasuks ka projekti teostumisel tekkiv võimalus poliitilise surve avaldamiseks Balti riikide valitsustele. Nii kaitstakse väidetavalt kohaliku venekeelse elanikkonna õigusi. Seegi argument ei kannata kriitikat, sest enam kui pool transiidisektoris hõivatud elanikkonnast (sadama- ja raudteetöölised) on venekeelne.

Ometi on projekti toetajatel õnnestunud veenda Boriss Jeltsinit ning valitsust selle vajalikkuses, rõhudes just rahvuslikule julgeolekule. Pigem on siiski tegemist teistsuguste huvidega -- lühiajalised tulud, mida saavad projekteerijad, konsultandid, ehitusfirmad ja laenu andvad pangad.

Vene naftatarnijaid ei sunni Ventspilsi suunale põhja suunda eelistama mitte turumehhanismid, vaid eelkõige Venemaa valitsuse eriotsus, millega transiit Balti suunal kallineb. Mõningail andmeil plaanib Venemaa tõsta raudteevedude tariife Balti suunal, kehtestades soodustused Peterburi suunal.

Praegu olemasolevate suhteliselt reaalsete uute Balti sadamate ja terminaalide projektide (Primorsk, Batareinaja laht, Butinge jt.) teostumisel võib juhtuda, et transiidivõimaluste pakkumine Vene naftale Balti suunal ületab nõudluse kahekordselt.

Sellepärast tuleb Balti riikide valitsustel läbi mõelda ühine transiidipoliitika ja kirjutada alla Balti energiahartale, mis reguleeriks tarnete jaotust ja näeks ette terminaalide spetsialiseerumise.

Uue ehitamine on loomulikult palju kallim kui olemasoleva kasutamine. Ventspilsil on eelised, mida temalt keegi võtta ei saa -- jäävaba sadam, infrastruktuur, professionaalne personal.

Samas on konkurentide tekkimine vältimatu ja see ei ole kauge tuleviku küsimus. Uued sadamad Soome lahes ehitab Venemaa valmis 2--3 aastaga, Batareinaja terminaali veelgi varem.

Sellega avaneb Venemaal võimalus laadida naftat dollarite asemel vene rublade eest. Ventspilsi sadamale on reaalne oht ka teiste Balti riikide poolt, mistõttu veoste maht võib aastatega järjest väheneda.

Peale selle on kaks olulist momenti. Venemaa, mis toodab aastas 300 miljonit tonni naftat, ei kavatse esialgu tootmist suurendada. Teiseks kasvab Venemaal üha enam nõudlus naftasaaduste järele.

Selle konkurentsi negatiivseid tagajärgi võiks vähendada, kui VNi erastamisse kaasataks ka Vene kompaniid, kindlustades nii nende huvid. Sellest peab aga aru saama Ventspils ise, rea põhjuste tõttu ei ole seda seni toimunud. B&B

Hetkel kuum