Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlased hoiatavad Eestit ülekuumenemast
Eesti jooksevkonto puudujääk võib tänavu kasvada 15-16 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), märgivad analüütikud.
«Praegu on defitsiit umbes 13 protsenti SKTst,» ütles Hansapanga finantsjuht Andri Hõbemägi.
«Jooksevkonto defitsiit on paisumas suureks,» ütles Soome Panga ökonomist Iikka Korhonen, viidates T?ehhile, kus defitsiit oli enne finantskriisi 8,5% SKTst.
Korhoneni hinnangul suudab Eesti praegu nii suurt defitsiiti taluda, sest rahapakkumine on kaetud keskpanga valuutareservidega.
Ida-Euroopa majandusspetsialist professor Tauno Tiusanen ütles, et 13% defitsiit on hirmuäratav näitaja.
Tiusaneni sõnul on võimalik, et kergelt liigutatav raha tõmmatakse devalveerimise kartuses Eestist välja ning avaldas imestust, kuidas Eesti on ilma devalveerimiseta hakkama saanud.
Hõbemägi ja Handelsbankeni Tallinna investeerimispanga Aktoris tegevdirektor Auli Kumpulainen ei usu krahhi ja näevad Eestis positiivseid märke.
Kuigi import ületab ekspordi, on kaks kolmandikku imporditoodetest Kumpulaineni ja Hõbemägi hinnangul investeerimiskaubad, mille abil Eesti kasvatab oma eksporti.
«Kui Eesti oleks suutnud tõsta oma konkurentsivõimet investeerimiskaupade abil, ei oleks jooksevkonto defitsiit nii suureks paisunud,» ütles Tiusanen.
«Soomes räägitaks sellisel tasemel majanduse ülekuumenemisest, kuid seal ei ole majanduse stardipositsioon ka nii madalal olnud,» ütles Kumpulainen.
Seni on Eesti suutnud tasakaalustada kaupade sissevedu teenuste väljaveoga, kuid olukord võib muutuda, sest viisavabaduse kehtestamine soodustab eestlaste välisreise, hoiatas Tiusanen.
Jooksevkonto defitsiit paisutab ka Eesti välisvõlga, mis juunis lõpus oli siiski vaid 30% SKTst. Soomes oli rasketel aegadel vastav näitaja 60% SKTst.
Erkki Poutiainen Merita Panga Tallinna filiaalist näeb probleeme eestlaste laenuaktiivsuses. Tema sõnul mängivad eestlased meelsamini rahaga kui investeerivad tööstusse -- nagu soomlased 1980. aastail
Kumpulainen meenutas, et Eestis on riigivõlg vaid 6 mld krooni ja eelarve tasakaalus. T?ehhis oli riigivõlg palju suurem. STT-BNS