• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlased hoiatavad Eestit ülekuumenemast

    Eesti jooksevkonto puudujääk võib tänavu kasvada 15-16 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), märgivad analüütikud.
    «Praegu on defitsiit umbes 13 protsenti SKTst,» ütles Hansapanga finantsjuht Andri Hõbemägi.
    «Jooksevkonto defitsiit on paisumas suureks,» ütles Soome Panga ökonomist Iikka Korhonen, viidates T?ehhile, kus defitsiit oli enne finantskriisi 8,5% SKTst.
    Korhoneni hinnangul suudab Eesti praegu nii suurt defitsiiti taluda, sest rahapakkumine on kaetud keskpanga valuutareservidega.
    Ida-Euroopa majandusspetsialist professor Tauno Tiusanen ütles, et 13% defitsiit on hirmuäratav näitaja.
    Tiusaneni sõnul on võimalik, et kergelt liigutatav raha tõmmatakse devalveerimise kartuses Eestist välja ning avaldas imestust, kuidas Eesti on ilma devalveerimiseta hakkama saanud.
    Hõbemägi ja Handelsbankeni Tallinna investeerimispanga Aktoris tegevdirektor Auli Kumpulainen ei usu krahhi ja näevad Eestis positiivseid märke.
    Kuigi import ületab ekspordi, on kaks kolmandikku imporditoodetest Kumpulaineni ja Hõbemägi hinnangul investeerimiskaubad, mille abil Eesti kasvatab oma eksporti.
    «Kui Eesti oleks suutnud tõsta oma konkurentsivõimet investeerimiskaupade abil, ei oleks jooksevkonto defitsiit nii suureks paisunud,» ütles Tiusanen.
    «Soomes räägitaks sellisel tasemel majanduse ülekuumenemisest, kuid seal ei ole majanduse stardipositsioon ka nii madalal olnud,» ütles Kumpulainen.
    Seni on Eesti suutnud tasakaalustada kaupade sissevedu teenuste väljaveoga, kuid olukord võib muutuda, sest viisavabaduse kehtestamine soodustab eestlaste välisreise, hoiatas Tiusanen.
    Jooksevkonto defitsiit paisutab ka Eesti välisvõlga, mis juunis lõpus oli siiski vaid 30% SKTst. Soomes oli rasketel aegadel vastav näitaja 60% SKTst.
    Erkki Poutiainen Merita Panga Tallinna filiaalist näeb probleeme eestlaste laenuaktiivsuses. Tema sõnul mängivad eestlased meelsamini rahaga kui investeerivad tööstusse -- nagu soomlased 1980. aastail
    Kumpulainen meenutas, et Eestis on riigivõlg vaid 6 mld krooni ja eelarve tasakaalus. T?ehhis oli riigivõlg palju suurem. STT-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.