• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soomlased hoiatavad Eestit ülekuumenemast

    Eesti jooksevkonto puudujääk võib tänavu kasvada 15-16 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), märgivad analüütikud.
    «Praegu on defitsiit umbes 13 protsenti SKTst,» ütles Hansapanga finantsjuht Andri Hõbemägi.
    «Jooksevkonto defitsiit on paisumas suureks,» ütles Soome Panga ökonomist Iikka Korhonen, viidates T?ehhile, kus defitsiit oli enne finantskriisi 8,5% SKTst.
    Korhoneni hinnangul suudab Eesti praegu nii suurt defitsiiti taluda, sest rahapakkumine on kaetud keskpanga valuutareservidega.
    Ida-Euroopa majandusspetsialist professor Tauno Tiusanen ütles, et 13% defitsiit on hirmuäratav näitaja.
    Tiusaneni sõnul on võimalik, et kergelt liigutatav raha tõmmatakse devalveerimise kartuses Eestist välja ning avaldas imestust, kuidas Eesti on ilma devalveerimiseta hakkama saanud.
    Hõbemägi ja Handelsbankeni Tallinna investeerimispanga Aktoris tegevdirektor Auli Kumpulainen ei usu krahhi ja näevad Eestis positiivseid märke.
    Kuigi import ületab ekspordi, on kaks kolmandikku imporditoodetest Kumpulaineni ja Hõbemägi hinnangul investeerimiskaubad, mille abil Eesti kasvatab oma eksporti.
    «Kui Eesti oleks suutnud tõsta oma konkurentsivõimet investeerimiskaupade abil, ei oleks jooksevkonto defitsiit nii suureks paisunud,» ütles Tiusanen.
    «Soomes räägitaks sellisel tasemel majanduse ülekuumenemisest, kuid seal ei ole majanduse stardipositsioon ka nii madalal olnud,» ütles Kumpulainen.
    Seni on Eesti suutnud tasakaalustada kaupade sissevedu teenuste väljaveoga, kuid olukord võib muutuda, sest viisavabaduse kehtestamine soodustab eestlaste välisreise, hoiatas Tiusanen.
    Jooksevkonto defitsiit paisutab ka Eesti välisvõlga, mis juunis lõpus oli siiski vaid 30% SKTst. Soomes oli rasketel aegadel vastav näitaja 60% SKTst.
    Erkki Poutiainen Merita Panga Tallinna filiaalist näeb probleeme eestlaste laenuaktiivsuses. Tema sõnul mängivad eestlased meelsamini rahaga kui investeerivad tööstusse -- nagu soomlased 1980. aastail
    Kumpulainen meenutas, et Eestis on riigivõlg vaid 6 mld krooni ja eelarve tasakaalus. T?ehhis oli riigivõlg palju suurem. STT-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.