Hoiupank üritab maksekeskust käivitada

Artikkel

- Uudised
- 22. oktoober 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoiupank üritab maksekeskust käivitada
Hoiupanga juhatuse aseesimees Üllar Jaaksoo ütles, et maksekeskuse praegused omanikud Hoiupank ja Swedgiro AB ei püüa iga hinna eest säilitada oma osaluse suurust, vaid ootavad teisi pankasid omanike ringi.
«Mingil juhul ei ole tegemist Hoiupanga ärilise ettevõtmisega,» kinnitas ta. Jaaksoo ei nõustunud väitega nagu poleks maksekeskus teinud pankadele konkreetseid ettepanekuid aktsiakapitali edaspidiseks jaotumiseks.
Kõik ühinenud pangad oleksid Jaaksoo sõnutsi saanud osaluse proportsionaalselt oma käibeosaga esimese tegevusaasta lõpus. «Kuna Eestis on kõik harjunud saama kohe ja praegu, siis tegime Rootsi poolele ettepaneku võimaldada ühinevatele pankadele osalust firmas võrdsetel alustel,» lisas Jaaksoo.
Eelmisel nädalal avaldasid maksekeskusesse kahtlevalt suhtuvad suuremad kommertspankad kahtlust, et Eesti maksekeskus toob turule vananenud tehnoloogia ja sunnib ettevõtteid tasuma maksete eest kõrgemat hinda.
Jaaksoo sõnul ei saa maksekeskust süüdistada vananenud tehnoloogia Eestisse toomises, sest firma äriplaanis on selgelt suund elektroonsele süsteemile. Samas lisas Jaaksoo, et maapiirkondades, kus elektronside ei ole arenenud, on postimaksed ainus maksete tasumise võimalus. Rootsis on see süsteem olemas ja selle sisseseadmine Eestis ei nõua mingeid lisainvesteeringuid, väitis ta.
Maksekeskuse eesmärk on Jaaksoo sõnul makse saajate teenindamine ühtsetel alustel, et ettevõtted ei peaks igas pangas eraldi kokku leppima erinevaid ja pidevalt muutuvaid maksete kogumise tingimusi.
Jaaksoo lausus, et arvelduskeskuse funktsiooni pakkumine ei ole maksekeskuse põhieesmärk, seda enam, et Eesti Pank avaldas eelmisel nädalal seiskoha, et keskpank ise korraldab süsteemi uutele standarditele vastavaks.
Keskpanga seisukoht on, et süsteem töötatakse ümber ja edaspidi otsustatakse, kas see erastatakse või mitte.
Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell ütles, et keskpangal pole midagi selle vastu, kui jaemaksetega tegeleb erastruktuur, kui suudetakse tagada maksete turvalisus.
Jaaksoo ei välistanud võimalust, et tulevikus osaleb maksekeskus jaemaksete süsteemi erastamisel.
Maksekeskuse aktsiakapital on 10 miljonit krooni, mis jaguneb võrdselt Hoiupanga ja Swedgiro AB vahel.
III kvartalis langes piimatoodang veidi
Statistikaameti esialgsetel andmetel kahanes selle aasta kolmandas kvartalis Eesti piimatoodang võrreldes möödunud aasta sama ajaga ühe protsendi võrra.
Kuna esimesel poolaastal oli piimatoodang kümnendiku võrra suurem kui mullu samal ajal, kasvas üheksa kuu toodangu maht kokku 6 protsenti. Lehma kohta lüpsti üheksa kuuga keskmiselt 3320 kilogrammi piima ehk 397 kilogrammi rohkem kui 1996. aasta samal ajal.
Selle aasta teises kvartalis kasvas piimatoodang võrreldes aasta tagasi sama ajaga 12 protsenti. ÄP
Hetkel kuum