Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiupank üritab maksekeskust käivitada

    Hoiupanga juhatuse aseesimees Üllar Jaaksoo ütles, et maksekeskuse praegused omanikud Hoiupank ja Swedgiro AB ei püüa iga hinna eest säilitada oma osaluse suurust, vaid ootavad teisi pankasid omanike ringi.
    «Mingil juhul ei ole tegemist Hoiupanga ärilise ettevõtmisega,» kinnitas ta. Jaaksoo ei nõustunud väitega nagu poleks maksekeskus teinud pankadele konkreetseid ettepanekuid aktsiakapitali edaspidiseks jaotumiseks.
    Kõik ühinenud pangad oleksid Jaaksoo sõnutsi saanud osaluse proportsionaalselt oma käibeosaga esimese tegevusaasta lõpus. «Kuna Eestis on kõik harjunud saama kohe ja praegu, siis tegime Rootsi poolele ettepaneku võimaldada ühinevatele pankadele osalust firmas võrdsetel alustel,» lisas Jaaksoo.
    Eelmisel nädalal avaldasid maksekeskusesse kahtlevalt suhtuvad suuremad kommertspankad kahtlust, et Eesti maksekeskus toob turule vananenud tehnoloogia ja sunnib ettevõtteid tasuma maksete eest kõrgemat hinda.
    Jaaksoo sõnul ei saa maksekeskust süüdistada vananenud tehnoloogia Eestisse toomises, sest firma äriplaanis on selgelt suund elektroonsele süsteemile. Samas lisas Jaaksoo, et maapiirkondades, kus elektronside ei ole arenenud, on postimaksed ainus maksete tasumise võimalus. Rootsis on see süsteem olemas ja selle sisseseadmine Eestis ei nõua mingeid lisainvesteeringuid, väitis ta.
    Maksekeskuse eesmärk on Jaaksoo sõnul makse saajate teenindamine ühtsetel alustel, et ettevõtted ei peaks igas pangas eraldi kokku leppima erinevaid ja pidevalt muutuvaid maksete kogumise tingimusi.
    Jaaksoo lausus, et arvelduskeskuse funktsiooni pakkumine ei ole maksekeskuse põhieesmärk, seda enam, et Eesti Pank avaldas eelmisel nädalal seiskoha, et keskpank ise korraldab süsteemi uutele standarditele vastavaks.
    Keskpanga seisukoht on, et süsteem töötatakse ümber ja edaspidi otsustatakse, kas see erastatakse või mitte.
    Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell ütles, et keskpangal pole midagi selle vastu, kui jaemaksetega tegeleb erastruktuur, kui suudetakse tagada maksete turvalisus.
    Jaaksoo ei välistanud võimalust, et tulevikus osaleb maksekeskus jaemaksete süsteemi erastamisel.
    Maksekeskuse aktsiakapital on 10 miljonit krooni, mis jaguneb võrdselt Hoiupanga ja Swedgiro AB vahel.
    III kvartalis langes piimatoodang veidi
    Statistikaameti esialgsetel andmetel kahanes selle aasta kolmandas kvartalis Eesti piimatoodang võrreldes möödunud aasta sama ajaga ühe protsendi võrra.
    Kuna esimesel poolaastal oli piimatoodang kümnendiku võrra suurem kui mullu samal ajal, kasvas üheksa kuu toodangu maht kokku 6 protsenti. Lehma kohta lüpsti üheksa kuuga keskmiselt 3320 kilogrammi piima ehk 397 kilogrammi rohkem kui 1996. aasta samal ajal.
    Selle aasta teises kvartalis kasvas piimatoodang võrreldes aasta tagasi sama ajaga 12 protsenti. ÄP
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.