Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsikrahh mõjub esimesena pankadele
«On prognoosimatu, mis nüüd juhtuma hakkab,» kommenteeris olukorda väärtpaberiturul HF Kapitali juhataja Margus Uudam. Ta tunnistas, et pankade likviidsuskriis on üllatavalt tõsine ning enamik panku pole suutnud seda lahendada. Rahaprobleemi tõsidust näitab fakt, et aktsiaid müüvad suurtes kogustes kõik suurpangad.
Hansapanga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus tunnistas, et börsilangus mõjub pankadele igal juhul negatiivselt. Kuna pangad omavad ise aktsiaid, siis vähendab aktsiate hinnalangus pankade varasid.
Börsilanguse mõjul hinnatakse alla ka laenude tagatiseks pandud aktsiate väärtused. See sunnib laenuvõtjaid leidma uusi tagatisi või müüma laenu eest ostetud aktsiaid, rääkis Lõhmus.
Lõhmus tunnistas, et vaatamata langusele on tõenäoline, et pangad ei pea oma kasumiprognoose vähendama. Ta lisas, et raskemas olukorras on need pangad ja pankade kliendid, kes on laenu peale aktsiaid ostnud.
Uudam ütles, et rahapuuduse ja aktsiahindade languse tõttu kannatavad enim need pangad, kellel on suuremad väärtpaberiportfellid. Eesti Panga statistika järgi on kõige suuremad väärtpaberiportfellid Maapangal, Forekspangal ja Ühispangal.
Uudam ütles, et kriis lõpeb loodetavasti oktoobri lõpus, mil lõpeb Hoiupanga 700 miljoni krooni suurune aktsiaemissioon. Umbes samal ajal peaks saabuma ka Hoiupanga 800 miljoni krooni suurune krediidiliin.