• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Diisel-BMW lööb bensiiniautosid

    BMWd muutuvad iga uue mudelipõlvkonnaga üha suuremaks. Kui võrrelda kümmekond aastat vana 5-seeriat praegusega, siis annavad vanakesed oma mõõtmetelt napilt pigem praeguse 3-seeria välja. Samasugust kasvutendentsi saab tegelikult jälgida ka mitme teise autotootja (näiteks Volkswageni) juures, iga järgmine mudelipõlvkond on eelmisest suurem ja lõpuks tuleb väiksemate autode klassis püsimiseks hoopis uus mudel turule tuua.
    Ka 500-seeria BMW on kunagisest keskautost kasvanud juba esindusautode klassi ukselävele, seda eriti sisemõõtmete ja välimuse poolest. Välismõõtmetelt on 500-seeria BMW tegelikult enam-vähem sama klassi kui mu oma eelmise põlvkonna Mazda 626 (pikkuse vahe on 8 cm), ruumikus pole aga võrreldav, sest teljevahe on vastavalt 2610 ja 2830 mm (vahe seega tervelt 23 cm!).
    BMW põhimure konkurentsivõitluses pole mitte toode, vaid maine. Kui õnnestuks lõpuks vabaneda õnnetust maffiaauto mainest, suurendaks see läbimüüki Eestis kindlasti
    Armatuurlaud on BMWdel juba iidamast-aadamast sama -- hästi lihtne ja ülevaatlik. Minu hinnangul on tegu ühe parima stiilihoidmise näitega, kusjuures disain ei kipu kuidagi vananema!
    Taas BMW traditsioon -- tagurpidikäik asub I käigu kõrval. Kohalt minnes tuleb seega ettevaatlik olla, peab olema kindel, et ikka soovitud käik sees. Käikude segiajamist pidavat kogenumatelgi bemari omanikel aeg-ajalt juhtuma, mis siis veel neist rääkida, kes juhuslikult BMW rooli taha satuvad.
    Raadiovarastele pole 5-seeria BMW kuigi hea saak, sest raadio on autosse sisse ehitatud. Esmalt tekitas segadust kasseti- või CD-ava puudumine, see on aga peidetud puitimitatsiooni alla. Väga mugav on raadio häälenupp, mille liigutamine toimub nõksude kaupa -- pole karta, et kogemata hääl põhja läheks.
    Tavaliselt saab BMW ja samasse kontserni kuuluva Roveri mudelitähistusest hästi aru, mis mootor kapoti all peitub -- nt 325 tähendab 2,5-liitrist mootorit, 620 2-liitrist jõuallikat. Esmalt ÄP kasutuses olnud BMW 523i osutub selles mõttes petlikuks, sest selle auto kapoti all on tegelikult 2,5-liitrine mootor, mis BMW numeratsiooni kasutades peaks mudelinimeks andma hoopis 525i. Samamoodi on numbrid sassis ka 540i juures, sest seda autot viib 4-liitrise jõuallika asemel edasi hoopis 4,5-liitrine V8-mootor.
    523i rooli istudes ei tundunud esmalt kiirendus midagi erilist. Auto on suur ja kiiruse tunnetus hoopis teine. Numbritesse süüvides selgub aga, et 100 km/h jõuab spidomeetrile 8,5 sekundiga.
    Pool testist läbisime võrdluse mõttes diiselmootoriga BMW 525tds-i roolis. Bensiinimootorilt diislile üle minnes tundus esialgu, nagu oleks autole pidur peale pandud -- 100 km/h saavutamiseks kulub siiski ligi 2 s enam aega kui enam-vähem sama töömahuga bensiinimootoriga. See tunne püsis siiski vaid seni, kuni turbo käivitus. Siis olid auto dünaamilised omadused hetkega igati tasemel, lüües enamikku bensiinimootoriga autosid.
    Spetsifikatsioon lubab BMW 525tds-i keskmiseks kütusekuluks 6,7 l/100 km. Kulumõõturit usaldades saime ühtlaselt sõites tulemuse 7--8 l/100 km, kiirendustel on jutt muidugi teisest mastist -- kütusekulu näitav osuti hüppas 20 l/100 km taha.
    Kui enamik autotootjaid võtab üha laialdasemalt kasutusele esirattaveo (isegi Mercedes, kelle uusim mudel -- A-klassi väikeauto -- on esmakordselt MB sõiduautode ajaloos esirattaveoline), siis BMW jääb truuks tagarattaveole. 500-seeria BMW põhikonkurentidest on tagarattaveoline E-klassi Mercedes, teine võistleja, Audi A6, eelistab esiratta- või koguni nelikvedu.
    Iga mehe autoks 500-seeria BMW ei kõlba -- hinnatase algab 433 600 kroonist (520i) ja ulatub 776 700 kroonini (540i touring).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.