Turmtuli Eesti majanduse pihta

Eesti põhiprobleem on suur jooksevkonto defitsiit, mis aasta esimesel poolel kasvas 9,1 miljardi kroonini. Ligi 15% SKTst moodustades on see maailmapraktikaga kõrvutades tavatult kõrge.

Suurt kulutamist on soosinud esmalt Eesti kui Balti tiigerriigi maine, mis on hõlbustanud pankadel välisraha sisselaenamist, teisalt krooni seotus Saksa margaga. Kuna aastainflatsioon on ka tänavu 15%, jätkub kodumaise toodangu kallinemine ning impordi suhteline odavnemine.

BMWde rohkus Tallinna tänavatel tuleb just seotud kursist. Samas kui kroonipalgad on neljakordistunud, on autode hinna kasv jäänud tagasihoidlikuks.

Autoostubuumile on kaasa aidanud liisingu lai kasutus. Eestlased arvestavad sellega, et inflatsiooni tõttu muutuvad liisingumaksed üsna pea tühiseks. Aasta esimesel poolel osteti uusi autosid kokku 1,9 miljardi krooni eest, neist kolmandik liisinguga.

Eesti valitsuse väited sellest, et välisraha läheb investeeringuteks riigi tööstusesse, kummutab ajaleht viitega sellele, et 1995. a andsid jae- ja hulgikaubandus majanduse kogutoodangust 15,4%, tööstus seevastu vaid 13,8%.

Pankade võetud välislaenudest on 45% alla kaheaastase tagasimakse tähtajaga ning 25% alla aastase tähtajaga. See ei viita tööstusinvesteeringutele, vaid kulutusbuumile.

HS märkis, et suure tõusuga alustanud Tallinna börs on terve sügise liikunud vaikselt allapoole, mis viitab sellele, et välisinvestorid on hakanud raha aktsiaturult välja tõmbama. HS hinnangul on välisinvestorid märganud, et hinnad ei peegelda reaalsust ning viivad oma raha Leetu, Lätti ja Venemaale, kus aktsiad on veel odavad.

«Eesti investorid aga istuvad, piss püksis, ja ootavad,» kirjutab HS. Neil on raske uskuda, et see, mis kogu aeg ülesmäge läks, peagi jälle tõusma ei hakka.

HS märgib, et Eestis on olemas kõik klassikalise börsikrahhi ilmingud. Börsi jätkuv tõus tõmbas kaasa laiad elanikekihid, kellest paljud pantisid oma elamud, et osta aktsiaid. Seetõttu võib börsikrahh avaldada Eestile hullemat mõju kui teistes riikides, kus languse võimalus on varasemate kogemuste varal olnud ette teadvustatud.

Kui Eesti majandus kasvas aasta esimeses kvartalis 10,8 protsenti möödunud aasta algusega võrreldes, siis finantssektori juurdekasv oli 30 protsenti. Tavaliselt kasvavad pangad sama kiiresti kui nende finantseeritavad sektorid, kuid Eestis see nii ei ole, viidates eratarbimise finantseerimisele, märkis HS.

Paberil on pankade varasid suurendatud teiste pankade aktsiate ostuga, mis on aktsia hinnad üles viinud. Septembris Eesti panku hinnanud Austria Raiffeisen Zentralbank leidis, et kõik pangaaktsiad on üle hinnatud.

HS näeb Eesti nõrkust ka selles, et riigi peamised ekspordiartiklid on toorpuit ja põllumajandustooted. Riigi tööstus, kui toiduainetetööstus välja arvata, on armetus seisus, kirjutab ajaleht. Erastatud tehased ei suuda aegunud vene seadmetega toota konkurentsivõimelist toodangut ning tugev kroon nullib ülejäänud osa olematust konkurentsivõimest. HS-ÄP-BNS