Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turmtuli Eesti majanduse pihta

    Eesti põhiprobleem on suur jooksevkonto defitsiit, mis aasta esimesel poolel kasvas 9,1 miljardi kroonini. Ligi 15% SKTst moodustades on see maailmapraktikaga kõrvutades tavatult kõrge.
    Suurt kulutamist on soosinud esmalt Eesti kui Balti tiigerriigi maine, mis on hõlbustanud pankadel välisraha sisselaenamist, teisalt krooni seotus Saksa margaga. Kuna aastainflatsioon on ka tänavu 15%, jätkub kodumaise toodangu kallinemine ning impordi suhteline odavnemine.
    BMWde rohkus Tallinna tänavatel tuleb just seotud kursist. Samas kui kroonipalgad on neljakordistunud, on autode hinna kasv jäänud tagasihoidlikuks.
    Autoostubuumile on kaasa aidanud liisingu lai kasutus. Eestlased arvestavad sellega, et inflatsiooni tõttu muutuvad liisingumaksed üsna pea tühiseks. Aasta esimesel poolel osteti uusi autosid kokku 1,9 miljardi krooni eest, neist kolmandik liisinguga.
    Eesti valitsuse väited sellest, et välisraha läheb investeeringuteks riigi tööstusesse, kummutab ajaleht viitega sellele, et 1995. a andsid jae- ja hulgikaubandus majanduse kogutoodangust 15,4%, tööstus seevastu vaid 13,8%.
    Pankade võetud välislaenudest on 45% alla kaheaastase tagasimakse tähtajaga ning 25% alla aastase tähtajaga. See ei viita tööstusinvesteeringutele, vaid kulutusbuumile.
    HS märkis, et suure tõusuga alustanud Tallinna börs on terve sügise liikunud vaikselt allapoole, mis viitab sellele, et välisinvestorid on hakanud raha aktsiaturult välja tõmbama. HS hinnangul on välisinvestorid märganud, et hinnad ei peegelda reaalsust ning viivad oma raha Leetu, Lätti ja Venemaale, kus aktsiad on veel odavad.
    «Eesti investorid aga istuvad, piss püksis, ja ootavad,» kirjutab HS. Neil on raske uskuda, et see, mis kogu aeg ülesmäge läks, peagi jälle tõusma ei hakka.
    HS märgib, et Eestis on olemas kõik klassikalise börsikrahhi ilmingud. Börsi jätkuv tõus tõmbas kaasa laiad elanikekihid, kellest paljud pantisid oma elamud, et osta aktsiaid. Seetõttu võib börsikrahh avaldada Eestile hullemat mõju kui teistes riikides, kus languse võimalus on varasemate kogemuste varal olnud ette teadvustatud.
    Kui Eesti majandus kasvas aasta esimeses kvartalis 10,8 protsenti möödunud aasta algusega võrreldes, siis finantssektori juurdekasv oli 30 protsenti. Tavaliselt kasvavad pangad sama kiiresti kui nende finantseeritavad sektorid, kuid Eestis see nii ei ole, viidates eratarbimise finantseerimisele, märkis HS.
    Paberil on pankade varasid suurendatud teiste pankade aktsiate ostuga, mis on aktsia hinnad üles viinud. Septembris Eesti panku hinnanud Austria Raiffeisen Zentralbank leidis, et kõik pangaaktsiad on üle hinnatud.
    HS näeb Eesti nõrkust ka selles, et riigi peamised ekspordiartiklid on toorpuit ja põllumajandustooted. Riigi tööstus, kui toiduainetetööstus välja arvata, on armetus seisus, kirjutab ajaleht. Erastatud tehased ei suuda aegunud vene seadmetega toota konkurentsivõimelist toodangut ning tugev kroon nullib ülejäänud osa olematust konkurentsivõimest. HS-ÄP-BNS
  • Hetkel kuum
Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Enefit Greeniga kaubeldi rohkem kui teiste aktsiatega kokku
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.