Lennudispet?erid tahavad isemajandamist

Lennuliiklusteeninduse keskuse direktori Jaan Tamme sõnul saavutati juulis valitsusega kokkuleppele, et järgmise aasta esimesest jaanuarist moodustatakse Lennuliiklusteeninduse AS, mis kasutab omateenitud raha investeeringuteks otse nagu iga teinegi tegutsev firma. Sellisel puhul saaks teha paindlikumalt vajalikke investeerimisotsuseid ja ka oma töötajatele paremat palka maksta, lausus Tamm.

Riigikogule on aga esitatud eelarve parandusettepanek, mille kohaselt jäetaks need 140 mln krooni, mis peaks järgmisel aastal lennuliiklusteeninduse keskuse kaudu ülelennu navigatsioonitasudena laekuma, riigieelarve tuludesse.

Käesoleval aastal saab keskus teenitud 130 mln kroonist endale riigieelarve kaudu 60 miljonit.

Lennujuhtide assotsiatsiooni president Üllar Salumäe ütles, et lennujuhid viivad eelseisval teisipäeval läbi tunniajase hoiatusstreigi. Streigiga soovivad lennujuhid saavutada seda, et kõik navigatsioonitasudena laekuvad summad suunataks lennuliiklusteenistuse korraldamiseks.

Kui soomlaste lennujuhid on suurema palga pärast hakanud tööle minema Araabiamaadesse, siis pole välistatud, et ka eestlased hakkavad varsti välisriikidesse tööle minema, lausus Tamm. Isegi Valgevene jõudis enne Eestit eraldi ettevõtte moodustada ning lõpetas lennujuhtimise finantseerimise riigieelarvest, lisas ta.

Teede- ja sideministeeriumi lennundusosakonna juhataja Jaan Milvek ütles, et lennujuhtide assotsiatsiooni streigiähvardus tuli üllatusena. Ministeerium võtab oma seisukoha vastu peale seda, kui riigikogu on riigieelarve lugemisel selgeks vaielnud lennuliiklusteeninduse keskuse tulud ja kulud, märkis Milvek.

Tamm lausus, et lennuliiklusteeninduse keskus on kaheksa pakkuja seast välja valinud Suurbritannia firma AON Grupp Ltd, kellega algavad läbirääkimised lennujuhtimisest tulenevate riskide kindlustamiseks.

Tamm ütles, et brittide pakkumus oli kõige konkreetsem ning kui läbirääkimised õnnestuvad, on lootus leping allkirjastada enne selle aasta lõppu.

Tamme sõnul kavatseb lennuliiklusteenindus sõlmida ca 3--4 mld krooni suuruse kindlustuslepingu. Tegu on summaga, mille maksab kindlustusfirma juhul, kui Eesti õhuruumis juhtuks kohaliku lennujuhtimise vea tõttu õnnetus, täpsustas ta.

Kindlustuspreemia oleks sel juhul aastas 2--3 miljonit krooni, see sõltub lõplikust kokkuleppest, ütles Tamm.