12 november 1997

Riigiasutused protesteerivad omatulu vähenemise vastu

Riigieelarvelised asutused ei ole rahul riigivaraseaduse ja valitsuse poolt kavandatud muudatustega, mille järgi peavad nad järgmisest aastast kandma oma vara rentimisest ja müügist saadud tulu tervenisti riigieelarvesse.

Seni said riigiasutused endale jätta kogu vara müügist saadud tulu ja 70% renditulust. Kuna selle raha kasutamine pole täpselt paika pandud, kasutati raha tihti eelarveaukude lappimiseks ja ametnike palgalisana. Lõviosa renditulust riigiasutustele jäämine on kehtinud kõigest poolteist aastat, aga asutused on juba sellega harjuda jõudnud.

Kultuuriministeeriumi riigivarade büroo juhataja Andres Nõlve loodab, et ehk renditulu laekumise korda valitsus ja riigikogu ikka ei muuda.

Rendiraha kasutatakse Nõlve sõnul ettenägematuteks kulutusteks, milleks riigieelarvest raha ei jätku. Töötasusid on samuti makstud, ehkki mitte regulaarse palgalisana, vaid lepinguliste tööde eest.

«Eks patustatakse selle rahaga ka, aga 90% kulutatakse otstarbekalt,» kinnitab Nõlve üldistavalt.

Kultuuriministeeriumil on hooneid, mis on renditud aastate eest erafirmadele pikaks ajaks välja. Andres Nõlve tunnistab, et osa lepinguid on ministeeriumile kahjulikud, sest toimub riigipoolne doteerimine ja rendimäärad on rentnikule ülimalt soodsad.

Osa hooneid on kavas erastada, näiteks Tallinnas Pikk 40 ja Lai 21 asuvad majad. Vaidluste staadiumis on Von Krahli teatri kasutada olevate Rataskaevu tänava majade ja Laki tänaval asuva raamatutrükikoja saatus.

Riigikontrolli peakontrolör Jüri Kõrge selgitab, et valitsus on sidunud renditulud ja tulu vara võõrandamisest riigivara majandamise kavaga, mis igal tähtsamal riigiasutusel peab olemas olema. Kuna aga see kava on paljudel juhtudel piisavalt ebakonkreetne ja isegi formaalne, kasutatakse renditulu vabamalt kui lubatud.

Kõrge kinnitab, et paaril korral pole riigieelarvesse üle kantud sedagi 30 protsenti renditulust, mis on seadusega ette nähtud. Seda on tehtud alles pärast riigikontrolli ettekirjutust.

Ministeeriumide ettepanekute põhjal kokku pandud riigieelarve eelnõu järgi ei saa riik järgmisel aastal nii suurt rendisummat, nagu võiks eeldada selle sajaprotsendilisest riigieelarvesse laekumisest.

Selle aasta renditulude arvel laekub riigieelarvesse 37 miljonit krooni. Tuleval aastal laekub aga riigieelarve projekti kohaselt 65 miljonit krooni. Arvestades seda, et riigieelarvesse läheb tuleval aastal 30 protsendi asemel kogu renditulu, peaks eelarvesse laekuma üle 115 miljoni krooni.

Rahandusministeeriumist ei osatud öelda, kas eelnõu tagasihoidlik prognoos tähendab rendipindade või renditasude olulist vähenemist.

Rahandusministeeriumi eelarve tulude osakonna juhataja Einar Kiil sõnab, et pole kindel, et ministeeriumid renditulude kohta õigeid andmeid esitavad, sest keegi seda eelarve koostamise ajal ei kontrolli. Ministeerium nõuab vaid numbreid ega küsi, mis objekt numbri taga peitub.

Ministeeriumide meelehärmiks tahab valitsus uuest aastast riigieelarvesse kanda ka kogu riigivara müügist saadud tulu, mis praegu jääb riigiasutusele.

Seepärast on viimastel kuudel ministeeriumides teoksil suured müügikorraldused.

«Valitsuses on müüdava vara pärast massilised järjekorrad, sest aega on vaid aasta lõpuni,» tõdeb sotsiaalministeeriumi üldosakonna juhataja Enn Kuusik.

Riigiasutuste survel tegi majandusministeeriumi juures koos käiv riigivara valitsemise korraldamise komisjon eelmisel nädalal ettepaneku lükata vara müügitulu riigieelarvesse kandmine aasta võrra edasi. Valitsus pole seda veel arutanud.

Rahandusministeeriumi eelarve tulude talituse juhataja Einar Kiil viitab asjaolule, et ministeeriumid prognoosivad ka vara müügitulu järgmisel aastal äärmiselt vähe. Nendelt saadud andmete põhjal on riigieelarve eelnõusse riigivara võõrandamise reale kirja pandud vaid 6,3 miljonit krooni, mis on ühe kallima maja maksumus.

Kevadel rahandusministeeriumi poolt riigivara kasutamise kohta tehtud analüüsis on välja toodud mitu problemaatilist riigivaraga majandamise näidet.

Rahandusministeerium väidab, et riigiasutused ei juhindu vara kasutada andmisel alati põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu. Palju on riigimaju, kus asutusel pole kuigi palju ruumi tarvis ja ta on poole majast odavalt välja rentinud.

Sotsiaalministeerium kasutas eelmisel aastal enda tarbeks vaid poolt Gonsiori tänava büroohoonest. Ülejäänud pinnad olid antud poolesajale rentnikule. Renditasu üldpinna ühe ruutmeetri kohta oli 50 kuni 150 krooni kuus.

Ministeeriumile laekus renditasust 2,7 miljonit krooni, millest suunati hoone majandamiskuludeks 2,2 miljonit. Kuna see kattis vaid 70% hoone majandamiskuludest ja ei sisaldanud investeeringuid, pidi riik majale veel peale maksma. Rahandusministeeriumi aruandest ei selgu, kuidas sotsiaalministeerium kasutas renditasu ja majandamiskulude vahest järele jäänud poolt miljonit krooni.

Sotsiaalministeeriumi üldosakonna juhataja Enn Kuusik sõnab, et praegu on rentnike arvu vähendatud, sest ministeerium on tegevust laiendanud. Renditasu on tõusnud keskmiselt 180 kroonini ruutmeetri eest.

Kuusiku sõnul ei arvestanud ta järgmise aasta eelarvet koostades, et peab renditulu riigile kandma ja planeeris rendituluks 1,3 miljonit krooni. Selle asemele jääb nüüd tühi koht. Seda raha tuleb nüüd hakata nõudma riigieelarvest, arvab Kuusik.

Hetkel kuum