Peter Lõhmus: Eesti majandus peab taastama usaldusväärsuse

Lõhmuse sõnul sõltub Eesti majandus väga palju sellest, mida meist väljaspool arvatakse. Mõned majandusnäitajad on hakanud välisturgudel tekitama suuri kõhklusi ning see võib Eestile kaasa tuua rahakraanide kinnikeeramise, lausus ta.

Lõhmus märkis, et kuna ekspordi-impordi suhe sisemajanduse kogutoodangusse on Eestis pretsedenditult suur, siis on oluline näitaja riigi maksebilansi tasakaal.

«Meie valulaps on maksebilansi jooksevkonto defitsiit. Kuigi veerand impordist moodustavad kapitalikaubad, mis osutuvad hiljem ekspordi suurendamise mootoriks, teeb Eesti maksebilanss kõrvaltvaatajaid ikkagi rahutuks,» nentis Lõhmus.

«Me võime küll kinnitada, et Eesti kasutab laenuraha efektiivselt, kuid seda ei taheta uskuda. Peamine vastuargument on see, et nii kiire kasvu puhul jäävad halvad laenud kahe silma vahele. Niipea, kui kasvutempo pidurdub, algavad probleemid halbade laenudega.»

«Kõige värskem näide on finantsturgude suhtumise muutumine Filipiinide pankadesse, kelle laenuportfellid kasvasid «vaid» 50 protsenti aastas,» märkis ta.

Eesti kommertspankade laenuportfell on aasta jooksul kasvanud ligikaudu sada protsenti.

«Eesti majanduses toimuvad kiiresti arenevale turule omased protsessid,» rääkis Lõhmus. «Sellised näitajad, nagu ekspordi 35protsendiline kasv selle aasta kolmandas kvartalis, inflatsiooni vähenemine 12,1 protsendile, madal netovälisvõlg -- 4,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust -- ning 4,6protsendiline tööpuudus, ei viita tõsistele probleemidele.»

«Kui lisada ulatuslikud strukturaalsed ümberkorraldused, mille tõestuseks on see, et erasektori osa SKPst moodustab kolm neljandikku, võib öelda, majandus on tugeval alusel,» ütles Lõhmus.

Lõhmus kinnitas, et Eesti Panga täiendavad meetmed majanduskeskkonna stabiilsuse tagamiseks on kavandatud pikaajalisi sihte silmas pidades ning ka tugeva signaalina välisturgudele.

«See, et ka Läti kavandab Eesti eeskujul riigieelarve ülelaekumistest stabilisatsioonifondi loomist, on märk sellest, et see signaal hakkab kohale jõudma.»

«Eesti ei saa oma majanduskasvu rajada vaid välismaiste säästude importimisele. Ohud püsivad niikaua, kuni Eesti ei suuda kasvu finantseerimiseks ise piisavalt sääste genereerida,» rõhutas ta.

Lõhmuse sõnul pole Eesti majanduses midagi negatiivset toimunud, pigem olidki rahaturu intressimäärad paar kuud tagasi ebanormaalselt madalal tasemel.

«Eestil aitas olukorrast välja tulla valuutakomitee süsteemi programmeeritud kiire mullide likvideerimise mehhanism. Intressimäärade tõusu kaudu said haiged kohad kiiresti ravitud.» BNS