Sõjakirves maeti esmaspäevani

Valitsus lubas leida katteallikad õpetajate palgatõusu tagamiseks

«Ma lähen nüüd koju ja võtan terve riigieelarve uuesti ette. Hakkan rida-realt võtma kulutusi vähemaks eri ministeeriumitest, ametitest, nende majanduskuludest,» lausus rahandusminister Mart Opmann koosolekult lahkudes. «Ma arvan, et see nimekiri tuleb pikk, aga ma suudan kakssada miljonit üles leida.»

Tema sõnul peab ilmselt kärpima toetusi regionaalpoliitikale ja põllumajandusele. «Tulusid riigieelarvesse juurde kirjutada ei saa, seepärast tuleb kärpida kulutusi,» tõdes Opmann.

Kui valitsus hakkab põllumajandustoetusi vähendama, siis on ta varsti sunnitud terves koosseisus tagasi astuma, kommenteeris Opmanni avaldust Maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi. «Meil on valitsusega hoopis kokkulepe, et toetusi tuleb põllumeestele juurde,» lisas ta.

Valitsuse ja opositsiooni esindajate sõnul ei ole nad erakorralistest valimistest huvitatud.

Reformierakonna esimees Siim Kallas ja Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson tõdesid pärast kohtumist, et valitsus ei esitanud opositsiooni rahuldavat kompromissettepanekut.

Jürgensoni sõnul lubab ajagraafik hoolimata tekkinud konfliktist riigieelarve 17. detsembril kolmandal lugemisel vastu võtta.

Opositsioon on ühe palgatõusu katteallikana toonud riigiasutuste omatulude suurendamise. Järgmisel aastal laekub näiteks kogu riigivara müügist saadud tulu riigieelarvesse, kuid eelarves on selle rea peal vaid 6,3 miljonit krooni. Riigil on küll vara, mida müüa, kuid küsimus on, kas seda vara on teatud funktsioonide täitmiseks tarvis või mitte, selgitas Opmann.

Rendituludest laekub tuleval aastal 65 mln krooni selle aasta 37 mln asemel. «Siin pole küll enam midagi juurde võtta,» lausus Opmann.

Tänavu laekub rendist rii-gile kolmandik, järgmisel aastal aga kogu renditulu, mis matemaatiliselt annab suurema summa kui 65 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi eelarve tulude talituse juhataja Einar Kiil on kinnitanud, et riigiasutused ei näita varade rendi- ja müügitulusid alati õigesti, sest seda ei jõua rahandusministeerium eelarve kokkupaneku ajal kontrollida.

Jürgenson ütles, et üks võimalik katteallikas õpetajate palgatõusuks on ka 193 miljoni kroonine tulu, mis tuleb koolide õppe- ja tootmistegevusest, toitlustamise ja ühiselamute teenustest, kursuste korraldamisest, veterinaar- ja transporditeenustest, arhiiviteatistest jne.

«Mainitud tulu on tagasi jagatud suvaliste summadena ministeeriumide vahel. See ei veena praegu kedagi ja see 193 miljonit on praegu sisuliselt õhus,» sõnas Jürgenson.

Opmann selgitas, et seda raha ei ole võimalik katteallikana kasutada, sest sellest 128 mln jagatakse haridusseadusest, kutseõppeasutuste seadusest ja ülikooliseadusest tulenevalt haridusasutustele tagasi. 50 mln kr sellest summast läheb kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevaile asutustele, see on nende enda teenitud, jätkas Opmann. Siia kuuluvad nt muuseumide, teatrite, kontserdiasutuste piletimüügi tulud. «Vaevalt, et opositsioon neid vaesemaks tahab teha,» lisas ta.