• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõjakirves maeti esmaspäevani

    Valitsus lubas leida katteallikad õpetajate palgatõusu tagamiseks
    «Ma lähen nüüd koju ja võtan terve riigieelarve uuesti ette. Hakkan rida-realt võtma kulutusi vähemaks eri ministeeriumitest, ametitest, nende majanduskuludest,» lausus rahandusminister Mart Opmann koosolekult lahkudes. «Ma arvan, et see nimekiri tuleb pikk, aga ma suudan kakssada miljonit üles leida.»
    Tema sõnul peab ilmselt kärpima toetusi regionaalpoliitikale ja põllumajandusele. «Tulusid riigieelarvesse juurde kirjutada ei saa, seepärast tuleb kärpida kulutusi,» tõdes Opmann.
    Kui valitsus hakkab põllumajandustoetusi vähendama, siis on ta varsti sunnitud terves koosseisus tagasi astuma, kommenteeris Opmanni avaldust Maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi. «Meil on valitsusega hoopis kokkulepe, et toetusi tuleb põllumeestele juurde,» lisas ta.
    Valitsuse ja opositsiooni esindajate sõnul ei ole nad erakorralistest valimistest huvitatud.
    Reformierakonna esimees Siim Kallas ja Isamaaliidu esimees Toivo Jürgenson tõdesid pärast kohtumist, et valitsus ei esitanud opositsiooni rahuldavat kompromissettepanekut.
    Jürgensoni sõnul lubab ajagraafik hoolimata tekkinud konfliktist riigieelarve 17. detsembril kolmandal lugemisel vastu võtta.
    Opositsioon on ühe palgatõusu katteallikana toonud riigiasutuste omatulude suurendamise. Järgmisel aastal laekub näiteks kogu riigivara müügist saadud tulu riigieelarvesse, kuid eelarves on selle rea peal vaid 6,3 miljonit krooni. Riigil on küll vara, mida müüa, kuid küsimus on, kas seda vara on teatud funktsioonide täitmiseks tarvis või mitte, selgitas Opmann.
    Rendituludest laekub tuleval aastal 65 mln krooni selle aasta 37 mln asemel. «Siin pole küll enam midagi juurde võtta,» lausus Opmann.
    Tänavu laekub rendist rii-gile kolmandik, järgmisel aastal aga kogu renditulu, mis matemaatiliselt annab suurema summa kui 65 miljonit krooni.
    Rahandusministeeriumi eelarve tulude talituse juhataja Einar Kiil on kinnitanud, et riigiasutused ei näita varade rendi- ja müügitulusid alati õigesti, sest seda ei jõua rahandusministeerium eelarve kokkupaneku ajal kontrollida.
    Jürgenson ütles, et üks võimalik katteallikas õpetajate palgatõusuks on ka 193 miljoni kroonine tulu, mis tuleb koolide õppe- ja tootmistegevusest, toitlustamise ja ühiselamute teenustest, kursuste korraldamisest, veterinaar- ja transporditeenustest, arhiiviteatistest jne.
    «Mainitud tulu on tagasi jagatud suvaliste summadena ministeeriumide vahel. See ei veena praegu kedagi ja see 193 miljonit on praegu sisuliselt õhus,» sõnas Jürgenson.
    Opmann selgitas, et seda raha ei ole võimalik katteallikana kasutada, sest sellest 128 mln jagatakse haridusseadusest, kutseõppeasutuste seadusest ja ülikooliseadusest tulenevalt haridusasutustele tagasi. 50 mln kr sellest summast läheb kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevaile asutustele, see on nende enda teenitud, jätkas Opmann. Siia kuuluvad nt muuseumide, teatrite, kontserdiasutuste piletimüügi tulud. «Vaevalt, et opositsioon neid vaesemaks tahab teha,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.