• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüssel ja hea raamatupidamistava

    19.--21. novembrini osalesin Brüsselis Euroopa komisjoni direktoraadi korraldatud XV raamatupidamis- ja audiitorlusalasel nõupidamisel. See oli esimene kord, kui assotsieerunud riikidel oli võimalus kohtuda kõigi ELi liikmesriikide ja EFTA kolleegidega.
    ELi liikmesriigid on kohustatud oma seadustikku kooskõlastama ettevõtte direktiiviga nr 4 (1978), kus igale raamatupidamiskohustuslasele on sätestatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavad hindamisalused, aruannete skeemid, lisade ja esitamise nõuded, ning ettevõtte direktiiviga nr 7 (1983), kus on sätestatud konsolideeritud aastaaruande koostamise ja esitamise nõuded kontsernile kui majandusüksusele.
    Eesti raamatupidamise seadus tugineb ettevõtte direktiivile nr 4 ja rahvusvahelise raamatupidamise standardite komisjoni IASCi käsitlustele. Aastatel 1993--1994 väitis Euroopa komisjon, et olime liigselt lähtunud IASCi käsitlustest ja meid hoiatati vastuolude eest direktiividega.
    Tänu Euroopa komisjoni enda arengule on Eestis kehtiv raamatupidamise seadus ELi hinnangul nüüd täielikult kooskõlas 4. direktiivi sätetega ja Eesti sai kiita kui riiki, kes on suutnud süstemaatiliselt kombineerida eurodirektiivides toodud hindamisaluseid ja IASCi käsitlusi. Liikmesriikide komisjon on nüüd otsustanud ka seda strateegiat rakendada, kuid ainult konsolideeritud aruannete osas.
    Eurointegratsiooniga seonduvalt on oodata meil mitmeid uuendusi.
    Raamatupidamise toimkond on välja töötanud ja kinnitanud krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse juhendi, kooskõlastades selle nii Euroopa komisjoni kui IASCiga. Euroopa komisjonil ja IASCil on vägagi erinevad seisukohad nii konsolideeritavate tütarettevõtete ringi kui ka negatiivse firmaväärtuse osas. Vaatamata vastuoludele saime positiivse ekspertiisi Brüsselist. Krediidiasutuste seaduse kohaselt lasub konsolideeritud aruannete koostamise kohustus krediidiasutustel ja temaga seotud osapooltel. Teistel ettevõtetel lasub see kohustus siis, kui riigikogu võtab vastu konsolideeritud aruandluse seaduse. Sellekohane eelnõu esitatakse valitsusele tuleval aastal.
    Eesti hea raamatupidamistava arenguga seonduvalt on teada ja oodata järgmisi uuendusi:
    1. raamatupidamise toimkonna juhend nr 9 «Kapitaliosaluse meetod» (RTL 1997, 159/160) on kooskõlastatud eurokomisjoni ja IASCiga ning seda rakendatakse 1997. a raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Euroopas on vähe riike, kes nõuavad selle IASCi standardi rakendamist üksikettevõtja raamatupidamisaruandluses;
    2. 1. jaanuarist 1998. a kehtima hakkav raamatupidamise toimkonna juhend nr 10 «Rendiarvestus» (RTL 1997, 159/160) on kooskõlas IASCi raportis «...Accounting for Leases: A New Approach» toodud käsitlustega.
    IASC võtab uue standardi väljatöötamise oma 2000. a tööplaani. On teada, et Suurbritannia ja USA toimkonnad, kes olid selle raporti autoriteks, annavad 1998. a välja uued juhendid;
    3. raamatupidamise toimkonna juhend nr 12 «Sihtfinantseerimine» on huvitav dokument, sest põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist käsitletakse erinevalt, lähtudes, sellest, kas tegemist on äriühingu või avaliku sektori või mittetulundusorganisatsiooniga;
    4. 1998. a ilmub raamatupidamise toimkonna juhend nr 13 «Müügitulu kajastamine pikaajaliste teenuste osutamisel».
    Oleme rakendanud peaaegu kõiki IASCi nn stabiilseid standardeid, lähtudes Eestis kehtivatest seadustest. IASC toonitab oma eessõna punktis 8 ja 11, et igal riigil on oma seadused ja standardid ja et IASCi standardid ei ole ülimad riigis kehtivast tavast.
    IASCi missioon on mõjutada riikide standardite koostajaid kasutama IASCi standardites toodud käsitlusi. Ainus kohustus, mis lasub IASCi liikmesriigil on see, et kui on lähtutud IASCi käsitlustest, siis tuleb seda aruannete lisades avalikustada.
    Eestis kehtib raamatupidamise seadus ja hea raamatupidamistava. Brüsselis ilmnes, et ka taanlased, inglased, belglased ja portugallased oleks nõus Eesti head raamatupidamistava järgima.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley strateeg: tulekul korrektsioon või karuturg
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.