7. detsember 1997 kell 22:00

ETFC plaanib viinaäri ümber jagada

ASi Winum-E juht Arno Narro kinnitab, et jutud nende huvist Liviko vastu ei ole õhust võetud.

Samas ütleb ta, et seni kuni Liviko aktsiate avalik müük kestab, ei saa ta täpsemalt midagi öelda.

Teisalt rõhutab Narro, et Rakvere tehase ostuga välistasid nad piiritusemonopoli tekke alguse Eestis.

«Me arvasime, et ei ole kõige parem lahendus, kui kogu piiritusetootmine läheb ühe tehase kätte,» ütleb Narro, viidates teise pakkuja ASi Tulivesi taustale. Tulivesi omanik on kolmandiku Moe piiritusetehasest ostnud OÜ Balti Põrand.» See oli meile hädavajalik ost,» lisab Narro.

ASi Remedia juhatuse esimees Indrek Kirss ütleb, et on kuluaarides kuulnud Winum-E soovist erastada Liviko.

Samas räägib Kirss, et Liviko erastamine meenutab väga tantsu ümber aurukatla, kus on väga raske aru saada, mis toimub.

Tekib kummaline olukord, kui erastamisagentuur hakkab järgmine aasta erastama 30% Liviko aktsiaid tervikpakina, mille ostja on nagu väikeaktsionär, kellel pole kontrollpakki ega häälteenamust, räägib Kirss. Muidugi on võimalik mingite malekäikudega enda kätte kokku ajada ka 50% Liviko aktsiatest, nendib ta.

Kirsi sõnutsi ei soovi ta, et Liviko müüdaks Eesti suurimale toiduainetekontsernile ETFC. Kui erastamisagentuur on vähegi arukas, siis ta monopoli ei tekita ja ei müü ühe grupi kätte piirituse- ja viinatehast, põhjendab ta.

Liviko turundusdirektor Peeter Pallo ütleb, et ETFC on võtnud Liviko kohta käivad materjalid ja firma esindajad käisid Livikos.

«Mitmed on meile öelnud, et ETFC Livikot erastada tahab,» kinnitab Pallo. «Nad ei tee ka ise sellest saladust.»

Peale ETFC Grupi on Liviko erastamisest huvitatud üks Saksa alkoholifirma, kellele kuulub Vodka Gorbatshovi kaubamärk ning oma jätkuvat huvi erastamise vastu on üles näidanud Soome firma Primalco. Ülejäänud võimalike pakkujate kohta ei osanud Pallo midagi öelda.

Primalcole kuulub Eestis veel alkoholifirma Ofelia ja Lindanektar. Livikoga kahasse on neil alkoholi müügifirma Liviko Trading, kus Livikole kuulub 70% ja soomlastele 30% aktsiapakist.

Ka Ofelia juhatuse esimees Toomas Tapupera räägib, et on kuulnud ETFC Grupi huvist Liviko erastamise vastu.

Liviko selle aasta üheksa kuu käive oli 338 mln ja puhaskasum 23 mln krooni. Aastakasumiks prognoositakse 39 mln krooni.

Liviko 44% aktsiate avaliku müügi tulemused selguvad 19. detsembril. Järgmise aasta esimesel poolel tulevad müüki veel 30% aktsiaid, mis erastatakse eelläbirääkimistega enampakkumisel.

Winum-E pakkus Rakvere piiritusetehase ostuhinnaks 22,5 miljonit krooni, millest pool makstakse EVPdes ja ülejäänud kolmeaastase järelmaksuga. Muid kohustusi uus omanik ei võtnud.

Teine Rakvere tehast osta soovinu -- Tulivesi -- pakkus tehase eest 5 miljonit krooni ja nägi äriplaanis ette tehase sulgemise.

Rakvere piiritusetehase erastamine näitas Moe piiritusetehase nõukogu juhi Urmas Arumäe sõnul seda, et õiendati selle Moe tehingu kallal mis õiendati, ikkagi ei olnud ka Rakvere tehase enampakkumisel rohkem osalejaid kui kaks. Winumi kõrval näitas ostuhuvi veel ainult Moe tehase osanik Tulivesi.

«Et piirituseäri teha, peavad olema sidemed, oskused, teadmised turu kohta, pääs eksporditurule ja raha,» sõnab Arumäe. Selliseid tegijaid on tema sõnul Eestis mõni üksik.

Arumäe ei salga, et Rakvere piiritusetehase sulgemisega oleks Moe piiritusetehas pool kohalikust turust juurde võitnud.

Arumäe on avaldanud arvamust, et riik tegi Winumile Rakvere tehase müümisega suure kingituse, sest tehase mahutites seisva piirituse (1,5 miljonit liitrit) maha müües saab ostuhinna rahulikult tasa teenitud. Tehas on aga Arumäe sõnul pealekauba antud. Seal ei pruugi Winum enam midagi ette võtta.

Rakvere piiritusetehase juht Sven Prees ei ole Arumäega nõus. Piirituse müügist saadud raha tuleb tagastada pankadele, tehasega pole aga muud peale hakata, kui teha seal piiritust, räägib ta.

Ka Narro ei ole Arumäega nõus, et Winum oleks Rakveres justkui ainult laotäie piiritust ostnud. «Seal on minu teada ka kolm või neli uut Nissan Maximat,» ütleb ta. Piirituseäri minemas erakätesse

Rakvere piiritusetehase ostuks parima pakkumuse teinud alkoholitootja Winum-E juht Arno Narro on veendunud, et ostetav tehas on tootmistehnoloogia osas paremas seisus kui Moe piiritusetehas.

Sellega ei ole nõus Moe piiritusetehase juht Arvo Antropov. Ka kohapeal käies ei paistnud Rakvere tehase modernsus kusagilt välja. Tööta seisev Rakvere piiritusetehas näeb täna hoopis üsna hale välja.

Siis veab Narro aga huvitava paralleeli. «Tänapäeva mastaapide järgi ei kõlba need tehased kumbki kuhugi,» ütleb ta.

Winumi juhil on kogemus ühest Prantsusmaa piiritusetehasest, kus päevas toodetakse sama palju kui Eesti kaks tehast kokku ühes kuus ja selles tehases töötas kaks inimest. Kogu tehase kõiki protsesse kontrollib seal automaatika.

Küsimusele, miks peaks siis üks Eesti firma tahtma nende vanade piiritusetehastega jamada, vastas Narro, et paljudes riikides, kuhu viina eksporditakse, näiteks Ameerikas, on väga tähtis, kus on toodetud viinas kasutatud piiritus.

«Asi ei ole lootusetu,» ütleb Narro ja mainib, et ka Rakveres saab asju palju paremini ja efektiivsemalt ajada kui seni

Winum loodab tema sõnul edaspidi Rakveres 80 inimesega hakkama saada, mis tähendab töötajate arvu vähendamist kolmandiku võrra.

ASi Moe Piiritusetehas erakapitali kaasamine tuli ootamatult. Mai lõpus teatati lihtsalt, et kolme miljoni krooniga on kolmandiku ettevõtte osanikuks saanud OÜ Balti Põrand. Vahetult enne erastamist riiulilt ostetud firma omanikeks on teadaolevalt kaks väliseestlast: Paul Weisterstein ja Valentin Koldre, keda avalikkuse ees esindab jurist Leonid Jakerson.

Ootamatu sõnum riigiomandi jagamisest ajas silmnähtavalt närvi ka muidu rahuliku erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti, kes ei pea tehtut senini päris õigeks.

Moe piiritusetehase eraomaniku kummaline nimi asendati hiljem uuega ja on praegu OÜ Tulivesi. Sama nime all osaleti ka Rakvere piiritusetehase erastamisel.

Moe piiritusetehase erakätesse viimise initsiaatorid olid ühelt poolt majandusminister Jaak Leimann ja teisalt piiritusetehase nõukogu esimees Urmas Arumäe.

Leimann, kes viimasel aja pidevatest süüdistustest puretuna Moest rääkides tuntavalt ärritub ütleb, et Oru turbatööstuse pankroti tagajärjel toimunud sotsiaalse plahvatuse taustal oli vaja midagi teha, et piiritusetehasele turg ja seega töö garanteerida. Moe piiritusetehasest sõltub kogu seda ümbritseva Saksi valla heaolu.

«Praegu on inimesed õnnelikud, tööd on,» ütleb Leimann. Ta on veendunud, et andis endast kõik, et ettevõte päästa.

Arvo Antropov on sama meelt. «Keegi, ei pakkunud siis, kui me hädas olime mingit paremat varianti,» ütleb ta ja on pahane urgitsejate peale, kes püüavad leida tehingus puudusi.

Moe piiritusetehase nõukogu esimees vandeadvokaat Urmas Arumäe teatab, et Tulivesi rahalised kohustused ei piirne ainult selle kolme miljoni krooniga, mis aktsiakapitali laienemisse pandi. Et tagada korralik eksport, on vaja Vene tolliametile tagatiseks maksta tsisterni kohta kaheksa miljonit krooni.

Piirituse monopoli Eestis ei ole, sest piiritust võib osta ükskõik millisest maailma tehasest. Näiteks Ofelia ostab oma piirituse piiri tagant. Sarnaseid katsetusi on teinud nii Winum-E kui ka Liviko.

Piirituse importimiseks peab olema piirituse maaletoomise litsents. Kõige olulisem nüanss on aga see, et piiril peab väljast toodava piirituse pealt tasuma ette aktsiisi ja käibemaksu.

Liiter piiritust maksab umbes 10 krooni. Aktsiis sellelt koguselt on 115 krooni.

Kohalikult tootjalt ostes saab viinatootja maksude maksmisega kuni 21 päeva viivitada, mis annab võimaluse veidi paindlikumalt tegutseda. See on ka põhjus, miks välismaalt suurte koguste ostmisel tunduvalt odavamalt saadav ja tihti märgatavalt puhtam piiritus Eesti viinatootjaile alati jõukohane pole.

Kohalike piiritusetehaste häda on selles, et ainult kohalikule turule tootes ei ela lihtsalt ära. Isegi siis mitte, kui neid oleks ainult üks.

Kuna Venemaa nõuab piiri ületanud piirituse pealt kopsaka tollitagatise, on idaturule minekuks vaja suurtes summades vabasid käibevahendeid.

Narrogi ütleb, et väga palju peab Winum-E investeerima just Rakvere piiritusetehase käibevahenditesse. See on esmane investeering.

Nii Moel kui Rakverel on idas samad partnerid, üks olulisemaid on praegu Leedu firma Beira.

Idaturule töötamise juures on aga suur oht selles, et pole teada, kuidas võib homme käituda vahendaja ja Venemaa tolliamet.

Hetkel kuum