• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 08.12.97, 00:00

Metsa- ja puidutööstus annab viiendiku ekspordist

Tänavu raiutakse Eestis kokku ligi 5 miljonit tihumeetrit metsa. Raie, metsa väljaveo ja müügi korraldamisega tegeleb kokku ligi 8000 inimest. Eesti metsatööstuse aastane tegevusmaht on kokku ligi viis miljardit krooni.
«Riik saab iga raiutud metsa tihumeetri kohta maksudena kuni 40 krooni, igalt saematerjali tihumeetrilt 59 krooni ja liimpuidu või mööbli valmistamiseks kulunud puidu tihumeetrilt 290 krooni,» märkis Eesti metsatööstusliidu juhatuse esimees Mati Polli. Tema sõnul saab riik tänavu metsakapitalina ehk kasvava metsa müügist 47 mln krooni. Metsa- ja puidutööstuselt laekub maksudena üle 350 mln krooni.
«Võrreldes metsatööstuselt saadavate maksudega saab riik metsakapitalilt tunduvalt vähem tulu, mistõttu oleks kasulik võimaldada metsatööstusettevõtetel efektiivselt töötada,» ütles Polli.
Käesolevast sügisest kehtestatud uus metsamaterjali müügi kord sätestab, et riiklikud metsamajandusstruktuurid töötavad ise metsa üles ja müüvad ümarmaterjali riiklikult kehtestatud hindadega. Oktoobris peetud esimene müügivoor ebaõnnestus metsatööstusfirmade vastuseisu tõttu.
Eesti metsatööstusliidu juhtide arvates püüab riik konkurentsivälistel tingimustel taastada riiklikku metsa varumise ja müümise struktuuri ja nii luua Eesti metsatööstusturul tegutsejaile ebavõrdseid tingimusi.
Polli sõnul pole vaja investeerida riiklikku metsatööstusse, sest erasektoril on vajalikud tootmisstruktuurid välja arendatud. Riik peaks olema metsatööstuse stabilisaator ja tagama tootjaile võimaluse aasta läbi tooret osta.
Eestis tegutsevad saetööstused on märkimisväärselt investeerinud oma tootmisbaasi ja rajavad juurde uusi kuivateid, et Eestist raiutavat palki võimalikult rohkem väärtustada.
Järgmisel aastal prognoositakse saeveskite tootmismahu suurenemist veerandi jagu ja kuivativõimsuste suurenemist kolmandiku võrra.
«Riigi pakutava ümarmaterjali hind on oluliselt suurenenud, aga saematerjali hind maailmaturul langeb. See tendents püsib ka tuleva aasta esimeses pooles,» ütles ASi Imavere Saeveski juhatuse esimees Margus Kohava.
«Tänavu veetakse Eestist välja ligi 2,5 miljonit tihumeetrit paberipuitu, kuigi ametliku statistika järgi pole kuidagi võimalik nii suurt kogust välja viia,» nentis ASi MoDo Mets tegevdirektor Erki Unn. Tema sõnul ei kajasta statistika raiet õigesti ja seetõttu ei tea keegi, kui palju Eestis aasta jooksul metsa maha võetakse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele