• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsa- ja puidutööstus annab viiendiku ekspordist

    Tänavu raiutakse Eestis kokku ligi 5 miljonit tihumeetrit metsa. Raie, metsa väljaveo ja müügi korraldamisega tegeleb kokku ligi 8000 inimest. Eesti metsatööstuse aastane tegevusmaht on kokku ligi viis miljardit krooni.
    «Riik saab iga raiutud metsa tihumeetri kohta maksudena kuni 40 krooni, igalt saematerjali tihumeetrilt 59 krooni ja liimpuidu või mööbli valmistamiseks kulunud puidu tihumeetrilt 290 krooni,» märkis Eesti metsatööstusliidu juhatuse esimees Mati Polli. Tema sõnul saab riik tänavu metsakapitalina ehk kasvava metsa müügist 47 mln krooni. Metsa- ja puidutööstuselt laekub maksudena üle 350 mln krooni.
    «Võrreldes metsatööstuselt saadavate maksudega saab riik metsakapitalilt tunduvalt vähem tulu, mistõttu oleks kasulik võimaldada metsatööstusettevõtetel efektiivselt töötada,» ütles Polli.
    Käesolevast sügisest kehtestatud uus metsamaterjali müügi kord sätestab, et riiklikud metsamajandusstruktuurid töötavad ise metsa üles ja müüvad ümarmaterjali riiklikult kehtestatud hindadega. Oktoobris peetud esimene müügivoor ebaõnnestus metsatööstusfirmade vastuseisu tõttu.
    Eesti metsatööstusliidu juhtide arvates püüab riik konkurentsivälistel tingimustel taastada riiklikku metsa varumise ja müümise struktuuri ja nii luua Eesti metsatööstusturul tegutsejaile ebavõrdseid tingimusi.
    Polli sõnul pole vaja investeerida riiklikku metsatööstusse, sest erasektoril on vajalikud tootmisstruktuurid välja arendatud. Riik peaks olema metsatööstuse stabilisaator ja tagama tootjaile võimaluse aasta läbi tooret osta.
    Eestis tegutsevad saetööstused on märkimisväärselt investeerinud oma tootmisbaasi ja rajavad juurde uusi kuivateid, et Eestist raiutavat palki võimalikult rohkem väärtustada.
    Järgmisel aastal prognoositakse saeveskite tootmismahu suurenemist veerandi jagu ja kuivativõimsuste suurenemist kolmandiku võrra.
    «Riigi pakutava ümarmaterjali hind on oluliselt suurenenud, aga saematerjali hind maailmaturul langeb. See tendents püsib ka tuleva aasta esimeses pooles,» ütles ASi Imavere Saeveski juhatuse esimees Margus Kohava.
    «Tänavu veetakse Eestist välja ligi 2,5 miljonit tihumeetrit paberipuitu, kuigi ametliku statistika järgi pole kuidagi võimalik nii suurt kogust välja viia,» nentis ASi MoDo Mets tegevdirektor Erki Unn. Tema sõnul ei kajasta statistika raiet õigesti ja seetõttu ei tea keegi, kui palju Eestis aasta jooksul metsa maha võetakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Nafta hind pöördus uuesti langusesse
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Lääne-Viru suurpõllumehe seakasvatuse pankrotipessa jäi 1,22 miljonit eurot
Kohus lõpetas aasta põllumehe tiitliga pärjatud Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Indrek Klammeri OÜ Kupna Mõis pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, seakasvatusega tegelenud ettevõtte võlausaldajatel jäi kokku saamata 1,22 miljonit eurot.
Kohus lõpetas aasta põllumehe tiitliga pärjatud Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Indrek Klammeri OÜ Kupna Mõis pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, seakasvatusega tegelenud ettevõtte võlausaldajatel jäi kokku saamata 1,22 miljonit eurot.