8. detsember 1997 kell 22:00

Lennureisijale peab hüvitama mahajätmisega tehtud kahju

Teede- ja sideministeeriumi poolt vastuvõetud määrusega on lennufirma kohustatud reisijale hüvitama kahju, kui kehtivale piletile ja kinnitatud broneeringule vaatamata on reisija sunnitud ülebroneeringu tõttu maha jääma plaanilisest reisist.

Sundkorras reisist mahajätmise puhul peab reisijal olema võimalus valida pileti hinna hüvitamise, ajaliselt lähima sihtkohta väljuva reisi ja teisel reisijale sobival kuupäeval toimuva lennu vahel.

Vaatamata reisija valikule peab lennuettevõte maksma reisijale ka hüvituse. Kuni 3500 kilomeetri kaugusele ära jäänud reisi eest on hüvitis 150 eküüd (2376 krooni). Üle 3500 kilomeetri kauguse reisi ära jäämise eest on hüvitussumma 300 eküüd (4752 krooni).

Samas võib lennufirma hüvitisesummat vähendada poole võrra, kui reisijale pakutud alternatiivreis ei ületa broneeritud reisi sihtkohta saabumisaega kahe (3500kilomeetrise kaugusega lennu puhul) või nelja (üle 3500kilomeetrise lennureisi puhul) tunni võrra. Hüvitise nõue ei tohi ületada piletihinda reisi sihtkohta.

Sõltumata hüvitisest peab lennuettevõte reisist sundkorras mahajäänule pakkuma tasuta telefoni või faksi kasutamise teenust, toitlustamist, pesemist (sõltuvalt ootamisaja pikkusest) ja majutust hotellis (kui on vaja oodata üks või mitu ööd). ÄP

Saksamaa lükkas aasta võrra edasi riiki lubatavatele bussidele esitatavate tehniliste nõuete karmistamist.

Eesti teede- ja sideministeeriumi andmetel on Saksamaa juhuveobussidele EURO 0 tehniliste nõuete kehtestamise edasi lükanud 1999. aasta 1. jaanuarile. Regulaarliinidel sõitvatel bussidel kehtivad väljaantud liiniloaga määratud tehnilised nõuded.

Alates 1999. aastast peab bussidel olema sertifikaat, mis tõestab nende vastavust EURO 0 tehnilistele nõuetele. Kui sertifikaat puudub, peab suutma bussi registreerimisdokumentidega tõestada, et buss on valmistatud pärast 1990. aasta 1. oktoobrit.

EURO 0 nõuete järgi peab busside saasteaine sisaldus vastama normidele, mis kehtivad Eestis enne 01.01.1997 registrisse kantud bussidele.

Müratase vastab 1988.--1996. aastal valmistatud bussidele Eestis kehtestatud piirväärtusele. ÄP

Alates järgmise aasta aprillist peavad Rootsi sõitvad nn mitterohelised veoautod omama veoluba. Seni võis Rootsis transiit- ja kahepoolseid vedusid teostada ilma veoloata.

Veolubade süsteem kehtestatakse seoses suurenenud tähelepanuga keskkonnaprobleemidele . «Mitterohelisteks» veoautodeks on enne 1993. aastat registreeritud veokid, mille mootor ei vasta EURO 1 nõuetele ja müratase ületab 84 detsibelli.

Esialgu on Eestile eraldatud 2000 luba. Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni infoeksperdi Ermo Perolaineni sõnul ei ole eraldatud lubade kvoot piisav. Täpne lubade arv pannakse paika järgmise aasta kolmandas kvartalis, kui on selgunud statistilised andmed Eesti ja Rootsi vahelise autovedude mahu kohta. ÄP

Vedajad saavad ka pärast11. detsembrit Poola piirilt osta tasulisi veolube, kuna Poola pikendas tasuliste veolubade süsteemi kehtivust aasta lõpuni.

Eestile on käesolevaks aastaks eraldatud 10 000 tasulist transiitluba. Järgmisel aastal tasulisi veolube eraldatud ei ole. Uuel aastal kehtima hakkava korra kohaselt peab veoauto Poolas sõitmiseks ostma piirilt eurovinjeti (hind ei ole veel teada). Lisaks vinjetile peab veokil olema ka riikide vahel vahetatav tasuta veoluba. Poola eraldas järgmiseks aastaks Eestile kokku 4800 igat liiki tasuta veoluba.

Teede- ja sideministeeriumi maanteliiklusosakonna juhataja asetäitja Alar Ehasalu sõnul jätkub eraldatud kvoodist aasta esimeseks neljaks kuuks. Ehasalu sõnul peab lubade kvoodi suurendamiseks alustama kevadel poolakatega uusi läbirääkimisi. ÄP

Hetkel kuum