Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennureisijale peab hüvitama mahajätmisega tehtud kahju

    Teede- ja sideministeeriumi poolt vastuvõetud määrusega on lennufirma kohustatud reisijale hüvitama kahju, kui kehtivale piletile ja kinnitatud broneeringule vaatamata on reisija sunnitud ülebroneeringu tõttu maha jääma plaanilisest reisist.
    Sundkorras reisist mahajätmise puhul peab reisijal olema võimalus valida pileti hinna hüvitamise, ajaliselt lähima sihtkohta väljuva reisi ja teisel reisijale sobival kuupäeval toimuva lennu vahel.
    Vaatamata reisija valikule peab lennuettevõte maksma reisijale ka hüvituse. Kuni 3500 kilomeetri kaugusele ära jäänud reisi eest on hüvitis 150 eküüd (2376 krooni). Üle 3500 kilomeetri kauguse reisi ära jäämise eest on hüvitussumma 300 eküüd (4752 krooni).
    Samas võib lennufirma hüvitisesummat vähendada poole võrra, kui reisijale pakutud alternatiivreis ei ületa broneeritud reisi sihtkohta saabumisaega kahe (3500kilomeetrise kaugusega lennu puhul) või nelja (üle 3500kilomeetrise lennureisi puhul) tunni võrra. Hüvitise nõue ei tohi ületada piletihinda reisi sihtkohta.
    Sõltumata hüvitisest peab lennuettevõte reisist sundkorras mahajäänule pakkuma tasuta telefoni või faksi kasutamise teenust, toitlustamist, pesemist (sõltuvalt ootamisaja pikkusest) ja majutust hotellis (kui on vaja oodata üks või mitu ööd). ÄP
    Saksamaa lükkas aasta võrra edasi riiki lubatavatele bussidele esitatavate tehniliste nõuete karmistamist.
    Eesti teede- ja sideministeeriumi andmetel on Saksamaa juhuveobussidele EURO 0 tehniliste nõuete kehtestamise edasi lükanud 1999. aasta 1. jaanuarile. Regulaarliinidel sõitvatel bussidel kehtivad väljaantud liiniloaga määratud tehnilised nõuded.
    Alates 1999. aastast peab bussidel olema sertifikaat, mis tõestab nende vastavust EURO 0 tehnilistele nõuetele. Kui sertifikaat puudub, peab suutma bussi registreerimisdokumentidega tõestada, et buss on valmistatud pärast 1990. aasta 1. oktoobrit.
    EURO 0 nõuete järgi peab busside saasteaine sisaldus vastama normidele, mis kehtivad Eestis enne 01.01.1997 registrisse kantud bussidele.
    Müratase vastab 1988.--1996. aastal valmistatud bussidele Eestis kehtestatud piirväärtusele. ÄP
    Alates järgmise aasta aprillist peavad Rootsi sõitvad nn mitterohelised veoautod omama veoluba. Seni võis Rootsis transiit- ja kahepoolseid vedusid teostada ilma veoloata.
    Veolubade süsteem kehtestatakse seoses suurenenud tähelepanuga keskkonnaprobleemidele . «Mitterohelisteks» veoautodeks on enne 1993. aastat registreeritud veokid, mille mootor ei vasta EURO 1 nõuetele ja müratase ületab 84 detsibelli.
    Esialgu on Eestile eraldatud 2000 luba. Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni infoeksperdi Ermo Perolaineni sõnul ei ole eraldatud lubade kvoot piisav. Täpne lubade arv pannakse paika järgmise aasta kolmandas kvartalis, kui on selgunud statistilised andmed Eesti ja Rootsi vahelise autovedude mahu kohta. ÄP
    Vedajad saavad ka pärast11. detsembrit Poola piirilt osta tasulisi veolube, kuna Poola pikendas tasuliste veolubade süsteemi kehtivust aasta lõpuni.
    Eestile on käesolevaks aastaks eraldatud 10 000 tasulist transiitluba. Järgmisel aastal tasulisi veolube eraldatud ei ole. Uuel aastal kehtima hakkava korra kohaselt peab veoauto Poolas sõitmiseks ostma piirilt eurovinjeti (hind ei ole veel teada). Lisaks vinjetile peab veokil olema ka riikide vahel vahetatav tasuta veoluba. Poola eraldas järgmiseks aastaks Eestile kokku 4800 igat liiki tasuta veoluba.
    Teede- ja sideministeeriumi maanteliiklusosakonna juhataja asetäitja Alar Ehasalu sõnul jätkub eraldatud kvoodist aasta esimeseks neljaks kuuks. Ehasalu sõnul peab lubade kvoodi suurendamiseks alustama kevadel poolakatega uusi läbirääkimisi. ÄP
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.