Püssi soojalaen võib linna pankrotistada

Fedina ja tema vastas, köögilaua taga istuv Svetlana ?audinja ütlevad algatuseks, et soojajama on kogu linna probleem. «Isegi saunas ei räägi me muust,» kinnitavad naised. «Aga minge turule, seal tulevad mutid lausa kätega kallale,» lisab Fedina.

Probleemid algasid Püssi elanikele aasta tagasi, kui linn otsustas laenurahaga ehitada oma masuudiküttega katlamaja, põhjendades otsust vajadusega vabastada linn ainsa suurettevõtte -- puitplaaditootja ASi Repo Vabrikud -- sõltuvusest sooja tootmisel.

Samal ajal investeeris vabrik ise 6 miljonit krooni valdavalt puidujäätmetel töötavasse katlasse, millega lootis linna kütma hakata.

Eelmisel sügisel lubasid linnajuhid rahvale, et soojuse hind ei tõuse katlamaja laenu tasumise perioodil, langeb aga oluliselt pärast laenu tagastamist. «Vabrik kütab meid üle, talv läbi oli inimestel aknad lahti,» põhjendas linnapea Peeter Pill aasta eest oma katla vajalikkust.

Nende lubaduste meenutamine muudab Fedina sõjakaks. Ta meenutab, et eelmisel talvel oli toas pidevalt 15 kuni 16 kraadi sooja.

Külmast rohkem vihastab Fedinat aga kütmise hind, mis pole langenud, vaid hoopis kaks korda tõusnud.

«Aga räägi otse, mis jama teil on,» ärgitab ta vahepeal seni vaikselt istunud Svetlana ?audinja kõnelema. «Meil vastupidi on täielik Sahara,» võtab too monotoonsel vaiksel häälel jutuotsa üle. «Üle trepikoja lõdisevad aga inimesed külma käes,» kirjeldab ta.

Elanikud loodavad, et uus linnapea suudab pinged maha võtta. «Eelmine oli hea inimene, aga majandada ei osanud,» meenutab Irina Fedina.

Varem maksid elanikud aastaringselt kütte eest, aga nüüd pole nad suvel sooja eest sentigi maksnud, loomulikult on talvel seetõttu hind kõrgem, selgitab Püssi linnapea Enno Mägar.

1. detsembril linnapeaks valitud Mägar on sõnaseadmisel ettevaatlik. Viimane aasta on löönud terava lõhe linnavolinike vahele, praegu on aga linna rahaseis sundinud ühiselt väljapääsu otsima. Selleks pidid lahkuma linnapea Peeter Pill ja väidetavalt kogu tüli põhjustanud linnavolikogu esimees Eha Meiel, kes nüüd töötab Eesti Kindlustuse Jõhvi kontoris.

Esimene signaal Püssi rahahädast ilmnes juulis, kui maakonna leht Põhjarannik teatas, et linn ei suuda tasuda maksu koolidele, kus Püssi 343 last õpivad. «Jumal on õnnistanud Püssit lastega, aga mitte kooliga,» kommenteerib Eha Meiel.

Seda, et kallis katlalaen linna eelarve pingestas, eitavad nii Meiel kui Mägar. «Maksudena laekub vähem,» teatab Meiel. «Kui kõik üürivõlad oleks käes, poleks mingit probleemi,» lisab Mägar. Linnal on kommunaalteenuste eest saamata ligi miljon krooni.

«Kahe aastaga on minu võlg kasvanud 20 000ni,» teatab kiretult Svetlana ?audinja, kes ootab, millal linn ta korterist välja tõstab, sest raha töötul kolme lapse emal ei ole. 175 krooni tööbörsilt ning 300 krooni lastetoetus on kogu pere kuuraha.

Linna pingeline eelarve sai Mägari sõnul alguse sellest, kui eelmise aasta lõpul tuli korraga maksta Repo vabrikule eelnenud kuude kütmise eest ja samal ajal osta linna katlamajale masuuti, millega ise kütma hakata.

Samas võib Mägar tänada õnne, et konteinerkatlamaja ehitamiseks võetud laen hoopis 6 miljoni krooniseks võlakirjaemissiooniks osutus. Erinevalt laenust peab Püssi praegu maksma Maapangale kuni 2002. aasta keskpaigani, mil võlakirjad välja lunastada tuleb, vaid intressi. «Ma ei kujutagi ette, mis siis oleks, kui laenu ka veel maksma peaks,» ohkab Mägar.

Et linn eelmisel suvel laenuvõtmise asemel võlakirju emiteeris, kuulsid sel sügisel esmakordselt peale Mägari ka volikogu saadikud. «Rahaasjadele ligi ei saanud, varjati, et laenu asemel on tegemist võlakirjadega, sügisel äkki lahkuti,» räägib volikogu liige Arne Aun.

Erinevalt linnapea Mägarist väidab aga endine linnavolikogu esimees Eha Meiel, et linn on Maapangale tasunud intressi koos laenu põhisummaga. Kui see on nii, tegi Meiel linnale katlamajaga tõesti kingituse ja viie aasta pärast, kui on tasutud laen, langeb ka sooja hind.

Kui aga on õigus Mägaril, kelle väitel on linn vaid laenuintressi, mitte põhiosa maksnud, on aastane intressikoormus 0,84 miljonit krooni. Mullu lubasid linnajuhid, et kuueaastase ehituslaenu aastane tagasimakse on kokku 1,14 miljonit krooni.

Maapanga seisukohalt on tegemist kasuliku äriga, sest omavalitsuse võlakirja on laenust tunduvalt lihtsam müüa.

«Laenu võõrandamine on küllaltki keeruline,» tunnistab Madis Paluoja Maapanga finantsdivisjonist. Tavaliselt on võlakirjaemissiooni lepingutes sarnaselt laenuga järkjärguline väljaostukohustus, lisab ta.

Küsimusele, mis saab edasi, on Enno Mägari sõnul praegu võimatu vastata. «Kui raha on, ostame võlakirju välja,» loodab ta. «Üks lahendus on katel maha müüa,» selgitab volikogu liige Jüri Kukk. «Mina olen selle poolt, et Repo linnale sooja müüma hakkaks,» teatab Enno Mägar. «Ainult linnavalitsust pole vahele vaja,» soovitab ta tehasel kõigi linnaelanikega leping sõlmida.

Küsimusele, mis saab linnast võlakirja lunastamise tähtajal, aastal 2002, kui linn neid varem kustutada ei jõua ja peab korraga 6 miljonit krooni maksma, Mägar vastata ei oska. «Üks lootus on, et võlgu ei ole võtnud ainult Püssi,» venitab ta appikutse riigile.

«Panga jaoks riski ei ole, sest riigi pankrot ei ole mõeldav,» kommenteerib Madis Paluoja. «Tagatiseks on linna eelarve ja hea maine,» lisab ta.

Kahtlemata ei ole Püssi ainus riskantse laenuga noateral kõndiv kohalik omavalitsus. Küll aga üks markantsemaid näiteid, kuidas linn oma tahtmise läbi surus, hoolimata pankade keeldumisest ja valitsuse ning ministeeriumiametnike soovitusest unustada majandusliku põhjenduseta katlalaen.

Kindlasti ei olnud Püssi ka ainus põhjus, miks rahandusminister Mart Opmann karmistas sellest nädalast omavalitsuste laenusaamise tingimusi, mille kohaselt peab omavalitsus saama laenamiseks nõusoleku rahandusministeeriumist.

suuremad tulud

kommunaalmaksed 5,7 (sh võlad linnale 0,8--1,0)

üksikisiku tulumaks 4,6

riigi toetus 1,0

suuremad kulud

kommunaalteenused 5,8

haridus-kultuur 2,0

pikaajalised kohustused

võlakirjad 6,00

võlakirjade aastaintress 0,84

keskkonnaameti laen 0,75

laenu aastamakse 0,21