Kalapüüdja nõuab maavalitsuselt miljoneid

Ida-Viru maakohtus toimus eelmisel nädalal OÜ Peipus hagi esimene eelistung. Osaühingu volitatud esindaja Hannes Järvala ütles, et püügifirma nõuab 16. juulil esitatud hagis kahju hüvitamist, mis on Peipusele ametivõimude poolt 1995. ja 1996. aastal tekitatud. Peipus soovis kahel aastal kokku 450 võrgupüügiluba, kuid ei saanud ühtegi.

Peipuse juhatuse liikme Vadim Ivanovi arvutuste kohaselt jäi ettevõttel saamata 4,8 miljonit krooni tulu.

Ida-Viru maavalitsuse maasekretär Eduard East ütles, et 4,8 miljonit krooni, mida Ivanov nõuab, võrdub rohkem kui kolmandikuga maavalitsuse tänavuse aasta eelarvest. Ta lisas, et maavalitsus ei tunnista hagi ega nõustu mingil tingimusel sellise summa tasumisega.

Easti sõnul ei saanud Peipus 1995. aastal püügilube, sest osaühingul ei olnud Alajõe vallas registreeritud tegevusluba. Eelmisel aastal jäi Peipus püügilubadest ilma seetõttu, et maavalitsusel oli osaühinguga pooleli kohtuasi eelmiste püügilubade andmata jätmise asjus. Ilma kohtulahendita ei tahtnud maavalitsus uusi püügilube anda, selgitas East. Kohtulahend oli Peipusele soodne, möönis ta seejärel.

Tänavuseks aastaks on OÜ Peipus saanud maavalitsuselt 16 võrgupüügiluba. Aasta alguses eraldas Ida-Viru maavalitsus osaühingule 60 püügiluba, millest suur osa firma esindaja Hannes Järvala sõnul paar päeva hiljem tühistati.

Eduard East põhjendas lubade tühistamist, et need olid ühe ametniku poolt n-ö pressingu korras ja maavanema nõusolekuta välja antud.

Vadim Ivanov leiab, et tema õigus- ja teovõimet on piiratud ilma seadusliku aluseta. Varasem kalapüügiseadus, mille alusel Ivanov taotles püügilube 1995. aastal, nägi ainsa piiranguna asjaolu, et püügivarud ei võimalda püügiõiguse andmist. Samal ajal said teised püügifirmad lubasid, sest kala jätkus.