Vangla maa loob korruptsiooni

Eelmisel aastal kuulutas vanglate amet välja konkursi, et leida projektijuht Patarei vangla ja seda ümbritseva maa-ala arendamiseks. Projekt hõlmas ka OÜ B&E käes olevat maatükki ja ASi Verest kasutuses olevat maad, kus asuvad vesilennukite angaarid. Konkursi võitjaks tunnistati arhitekt Enn Laansoole kuuluv AS Laansoo Kinnisvara.

Laansoo arhitektuuribürood ja vanglate ametit sidus eelmisel aastal koostööleping. «Vaatasime lepingu raames üle vanglate ametile kuuluva kinnisvara, andsime sellele liigituse, hindasime väärtust ja pakkusime välja võimalikke arenguteid,» selgitas Laansoo. Eelmise aasta juulis maksti Laansoo arhitektuuribüroo töö eest 5000 krooni ka kolmele justiitsministeeriumi ametnikule, praegusele vanglate ameti peadirektorile Olavi Israelile, Aime Obergile ja Riina Blauhutile.

Vanglate ameti maa-ala projektijuhtimiseks konkureeriva pakkumuse esitanud ASi Merin projektijuht Aare Raig avaldas kahtlust, et tegemist oli korruptsiooniga. «Oleks asi kohtuni läinud, suutnuks ma kahtlusi piisavalt tõendada,» väitis Raig. Kevadel jagas ta kahtlusi ka justiitsminister Paul Varulile saadetud kirjas, kuid pole sellele seni vastust saanud.

«See on täiesti vale, Laansoo käest ma raha ei saanud,» väitis vanglate ameti peadirektor Olavi Israel. «See oli hoopis teine projekt. Moodustati ühtne töögrupp, kuhu kuulusid ka justiitsministeeriumi esindajad. Olin lepingulistes suhetes Laansooga. Projekt on valmis ja selle järgi me praegu elamegi.»

AS Laansoo Kinnisvara jõudis enne konkursi väljakuulutamist avaldada inglisekeelses väljaandes Finance International reklaami Patarei vangla ja seda ümbritseva territooriumi müügi kohta. «Tahtsime saada informatsiooni, kas välisinvestorid selle vastu üldse huvi tunnevad,» kommenteeris seda Olavi Israel.

OÜ B&E omanik Viktor Perevalov, kellele kuulub vanglate ameti poolt kohtus vaidlustatud maatükk, kinnitas dokumentidele tuginedes, et osaühing ostis maatükil olevad hooned 1989. aastal ENSV ehituskomitee juurde loodud väikeettevõtte SEK kaudu. Hoonete ostusumma oli tema kinnitusel 7,5 miljonit rubla.

«Enn Laansoo ütles mulle, et mind võib päästa üksnes temaga tehtav leping,» sõnas Perevalov. Selle tulemusena sõlmisid B&E ja Enn Laansoole kuuluv OÜ Agion Partion kolm kuud tagasi lepingu Küti 17a asuvate hoonete müügiks.

Äripäevale teadaolevalt oli hoonete müügihind 32 miljonit krooni. Esimese kümnendiku ostusummast lubas Laansoo tasuda alles pärast seda, kui linnavalitsus ja linnavolikogu on kinnitanud hoonete omaniku ostueesõigust maale.

Viktor Perevalov väitis, et B&E-le kuulunud maa hoonestusõigust ootas Tallinna Pangas septembris avatud 40 miljoni kroonine akreditiiv, mille tähtaeg lõppes eile. Akreditiiv oli avatud Perevalovi Küprosel registreeritud firmale Aletico Ltd ja raha pidi tulema kinnisvaraärimees Priit Kajarilt, kelle kohta ei osanud Perevalov öelda enamat, kui et ta esindab võimalikku investeerijat.

Enn Laansoo kinnitas, et B&E vara Küti 17a on läinud tänaseks üle Agion Partioni nimele, kes on algavasse kohtuprotsessi kaasatud kolmanda isikuna. «Me oleme Perevaloviga ühel pool rindejoont,» väitis Laansoo.

Perevalov on hakanud aga Laansoos kahtlema, sest OÜ Agion Partion on registreeritud aadressil Tallinna tänav 17--18, mida pole tegelikult olemas.

Kuigi omandivaidlus Küti 17a üle alles käib, on kogu vaidlusalune territoorium teist aastat vanglaametnike valve all. «Me peame seda ala enda omandiks, riik on selle meile üle andnud,» lausus Olavi Israel. «Seal on mitmeid rajatisi, mille uksed-aknad on ees. Pean seda valvet täiesti normaalseks.»

Hagiavalduses rõhub vanglate amet arhiividokumentidele ja valitsuse otsusele, mis kõneleb üksnes objektist aadressil Küti 17. Hoonestusobjekti Küti 17a teket peab vanglate ameti peadirektor seadusevastaseks.

Viktor Perevalov peab asjade käiku vassimiseks, seostades sellist tegevust Olavi Israeli võimaliku isikliku huviga kõnealuse maa vastu.