Närvis Jaak Allik

Jaak Allik on kahtlemata tugev poliitiline mängur, kes raskeid seise mängib päris hästi. Väga rasketes seisudes kaotab ta aga enesevalitsemise. Alliku meelismetafoorid on pärit spordimaailmast. Viimati kümnevõistlusest ja võiduajamisest. Mina võtaksin appi male.

Peaaegu kõik tuntumad suurmeistrid peale meie Paul Kerese on kaotusseisus nupud laualt ära pühkinud, saali publikust tühjaks teinud, vastase kohtusse kaevanud või selle näo lihtsalt täis sõimanud. See on võita ihkavate ning sageli ka võitma harjunud mängurite laialdaselt levinud reaktsioon. Mis sellest, et tavainimese silmis muutuvad suurmeistrid veidi narriks.

Olles Jaak Alliku poliitilise talendi austaja, ei saa ma kuidagi aktsepteerida igasuguse fair play minetamist ja elementaarset vassimist. Allik ei taha vähem ega rohkem kui ajada ajakirjandus veelgi hoogsamalt Keskerakonna kallale.

Allik peaks puhkuse võtma Allik, olles ise kannatanud ajakirjanduse tendentsliku tõlgendamise pärast, käitub nagu isa käest peksa saanud jõmpsikas, kes suureks saades püüab teistele kogu ülekohtu eest kätte tasuda.

Allik teab väga hästi, et rahva arvamus ja meie ajakirjanduses avaldatavate artiklite sisu ei ole vastavuses. Kui rahvas soovib astmelist tulumaksu, on ju ikkagi võimalik, et enamik artikleid esitab vastupidiseid seisukohti. Kui rahvas ei poolda valimisliite, on ju ikkagi võimalik hirmutada parempoolset ajakirjandust Savisaarega, tellides sellega artikleid valimisliitude säilimise poolt.

Soovitan Allikul puhkust võtta ja taastada temale omane küllaltki korrektne ja sügav väitlusviis.

Keskerakonna abiesimehe Peeter Kreitzbergi kirjutis on vastus Jaak Alliku kommentaarile «Stardieelne trügimine» (ÄP 02.10). Valimisliitude keelustamist arutas eile ka riigikogu.