12 detsember 1999

Lätil aeg tegudeks

Helsingi tippkohtumine oli sündmus, mis seiskas Lätis nädalateks normaalse poliitilise elu -- keegi ei tahtnud millegi sobimatuga silma paista. Uus ELi kriitikat arvestav keeleseadus läks parlamendis läbi ilma vastuseisuta, erastamisskandaalid vaibusid, poliitilised parteid lõpetasid üksteise mustamise, kirjutised pedofiiliaskandaalist jäid harvemaks -- paistis nagu oleks jõulud varem kohale jõudnud.

Nüüd, kus kutse kõnelustele on käes, jääb vaid loota, et seda ei võeta kui rohelist teed Läti «tavapoliitika» jätkamiseks selle halvimas tähenduses.

Läti välisministri Indulis Berzhinsi sõnul suudab Läti kinni püüda esimese ringi riigid, seal hulgas Eesti.

Kui see ei tähenda üleskutset suuremaks pingutuseks, pole see muud, kui taas kord väljendunud kadedus Eesti aadressil, mis on viimastel aastatel Euroopa Liiduga seotud küsimustes alati esikohale kippunud.

Tegelikult pole kummalgi pool piiri kadeduseks põhjust. Mõlema riigi SKT on Vene kriisi mõjul järsult vähenenud. Õhk on pessimismist paks, vähemalt Lätis. Viimaste aastate madalaimat inflatsiooni tõlgendatakse kui märki elanikkonna vähenenud ostujõust.

Sellest tuleb üle saada. Positiivne märk, hoolimata väliskaubanduse vähenemisest, on selle ümber suundumine ELi ja teistele lääneriikidele. Vene kriis jääb majanduse jaoks tõenäoliselt viimaseks. Isegi kui see oli kallis ja valus õppetund, on lõpptulemus majandusliku sõltuvuse järsk vähenemine poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilsest ja ettearvamatust idaturust.

Lääne-Euroopa ootab majanduslikku tõusu, mis on Balti riikidele väljakutse oma sealse turupositsiooni tugevdamiseks. Samal ajal kui erasektori ülesandeks on agressiivne ja sihikindel Lääne turu vallutamine, tuleb ka avalikul sektoril ELi suunalisse reformi suhtuda tõsiselt.

Ei aita vaid seaduste tõlkimisest, oluliselt peavad muutuma nõukogude ajast päritud bürokraatia ja valitsusvõimu mõttemallid. Ja seda mitte aastaks 2005, vaid homme. See saab Lätile suurimaks katsumuseks, ent samas ka eeltingimuseks ELiga peetavate läbirääkimiste eduks.

Autor: Juris Ka?a

Hetkel kuum