Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sajandi kardetuim aastavahetus

    Et 2000. aasta vastuvõtt ei läheks aastavahetusel tööpostil olevatele Eesti Telefoni töötajatele ja nende peredele täiesti raisku, tuuakse jõulukuusk tuppa -- juhtimiskeskusesse. Sinna tuleb jõuluvana, lastele tehakse eraldi mängutuba ja isegi valves olijatele lubatakse sümboolne lonks ?ampust.
    ASi Eesti Telefon võrgu planeerimise osakonna direktor Rain Rebane kannab ettevõttes vastutust selle eest, et kõik arvutisüsteemid, kaablid ja võrgud oleksid uue aasta ööl ideaalses korras. Ta on aastavahetusel koos kahekuise tütre ja naisega Eesti Telefoni juhtimiskeskuses Sõle tänaval.
    Samuti on kohal Eesti Telefoni juhatuse esimees Jaan Männik, teised juhtkonna liikmed ja juhtivad spetsialistid koos abikaasade ja lastega. «See on vist kõige ametlikum ja töisem uue aasta vastuvõtt,» tunnistab Eesti Telefoni juhatuse liige Valdo Kalm.
    Kokku on Eesti Telefonil aastavahetusel üle Eesti tööpostidel 90 spetsialisti ja kakssada inimest koduses valves. Eesti suurim sidefirma on aasta 2000 viga kartes kulutanud viimase kahe aasta jooksul umbes 15 miljonit krooni.
    «Aatompommi vastu ei saa, aga kõigi kriitiliste protsesside jaoks on koostatud eraldi plaanid,» sõnab Rebane. Pressiteadete «maketid» on ka juba ette valmistatud juhuks, kui peaks olema midagi ebameeldivat avalikkusele teatada, lisab avalike suhete direktor Piret Mürk, kes on 31. detsembri öösel valmisolekus number üks.
    «See kuupäev on niivõrd tähtis telekommunikatsiooni ajaloos, et lihtsalt peab kohal olema,» räägib juhtimiskeskuse juht Rein Mets, kes asub koos 16 alluvaga neljalt suurelt ekraanilt jälgima, kuidas hakkab 2000. aasta saabuma alates Jaapanist ja mis ta Eesti sidele endaga kaasa toob.
    Et vältida erakorralisi häireid, väldivad suured ettevõtted enne aastavahetust uue tarkvara installeerimist. «Tänu sellele, et seoses aasta 2000 veaga pidime paljudele süsteemidele uuendusi tegema, on ka teenuste kvaliteet paranenud,» nendib Rebane.
    Aastaks 2000 valmistub ka teine suurettevõte, Eesti Energia. «Võrreldes teistega saime 2000. aasta probleemiga odavalt hakkama, umbes kahe miljoni krooniga,» räägib ASi Eesti Energia aasta 2000 projekti juht Toomas Tutt. «Eesti Energia võtab asja rahulikult, kuid oleme valmis kõige halvemaks.»
    Nn must stsenaarium on see, kui Venemaa elektrisüsteemid peaks kokku kukkuma. Sel juhul hakkab Eesti elektrisüsteem iseseisvalt toimima.
    Venemaa naabrus heidab Eestile varju. Väidetavalt on maailmapangas ja rahvusvahelises valuutafondis kaart 2000. aasta probleemi kohta, millel Eesti on ühte värvi Aafrika riikidega. Tutt räägib, et ta on sellest teadlik, aga selline hinnang Eesti valmisolekule ei ole õige.
    Täiendavalt on vana-aasta öösel Eesti Energia ettevõtetes üle Eesti alla saja inimese, kaasa arvatud juhtkond -- Gunnar Okk, Lembit Vali ja Sandor Liive.
    Eesti suurima panga Hansapanga juhtkond ei pea vana-aasta öösel suisa kontoris olema, kuid on valmis koos 200 pangatöötajaga vajadusel kohe töökohtadele saabuma. Aastavahetusel on pangas tööpostil 60 töötajat, enamik neist infotehnoloogid.
    «Hansapanga kui suhteliselt noore panga infosüsteemid on nii kaasaegsed, et nende ülesehitamisel on 2000. aasta probleemi juba silmas peetud,» räägib panga avalike suhete juht Ando Noormets. «Samuti on Hansapanga valmisolekut 2000. aasta probleemi suhtes kontrollinud nii panga siseaudiitorid kui ka rahvusvaheline ekspertgrupp.»
    Ka Eesti Pangas on aastavahetuse päevadel tööl rohkem inimesi kui sel ajal tavaliselt. «Tööl olijate arv ei kuulu mõistetavatel põhjustel avalikustamisele,» seletab Eesti Panga infoosakonna juhataja asetäitja Kaja Kell. «Ükski Eesti Panga juhtkonna liige ei saa enesele eeloleval aastavahetusel hoogsamat pidutsemist lubada,» räägib Kell.
    Võrreldes Eesti Telefoni juhtkonna ja töötajatega on Eesti Panga töötajad kehvemas seisus, sest neil ei õnnestu 2000. aasta saabumist koos peredega vastu võtta. «Pereliikmeid ei ole Eesti Pangas kunagi tohtinud ega saanud tööle kaasa võtta. Muidugi ei tohi seda teha ka eelseisval aastavahetusel,» räägib Kell.
    Aastavahetusel tööl olevatele spetsialistidele makstakse kompensatsiooni vastavalt seadusesätetele, mis puudutavad töötamist puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.
    Vaatamata sellele, et uue aasta ööl töötamise eest saab natuke lisaraha, on tööl olla soovijaid väga raske leida, tunnistab Tallinna tuletõrje- ja päästeameti avalike suhete juht Priit Laos. Tema väitel päästekomandode kõrgendatud valmisolek kõigele vaatamata siiski tagatakse.
    Tallinna tuletõrje- ja päästeametis ei kardeta niivõrd 2000. aasta saabumisega seotud arvutiviga kui pahandusi, mis on seotud suurte rahvamasside kokkusaamise ning alkoholi tarbimisega. Isegi siis, kui häirekeskuse arvutid üles ütlevad, et ei jää ükski kutse ilma reageeringuta.
    «Saame hakkama, sest dispet?erid on käsitsi, ilma arvutiteta töötanud aastaid. Kui aga Eesti Telefoni liinid on ülekoormatud, siis ei saa midagi teha,» ütleb Laos. «Lootma peab paremale, aga valmis olema kõige halvemaks.»
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.