Tänavust teraviljasaaki rikuvad vihm ja väetiste puudus

Rukkisaak on vihmasest koristusperioodist tingituna toiduviljaks üsna kõlbmatu.

Palamuse vallas OÜs Puidukaubandus koristati tänavu kokku ligi 3000 tonni teravilja ja keskmiseks saagiks saadi 2,5 tonni hektari kohta. 'Arvestades põldudele pandud tagasihoidlikku väetisekogust - 26 kilogrammi tegevainet hektari kohta - võib meie saake korralikuks pidada. Igatahes enne koristamist kartsime, et saagid jäävad märksa väiksemaks,' rääkis agronoom Ain Laas.

'288 hektaril kasvatasime rukist Vambo, mille keskmiseks saagiks saime 2,7 tonni hektari kohta. Madala langemisarvu tõttu on selle aasta rukist toiduviljaks üsna keeruline müüa,' lisas ta.

Jõgeva Seemnekeskuses andis juhataja Arvi Tupitsa hinnangul kõige paremat saaki oder. 'Esmakordselt Eestis kasvatasime Saksa odrasorti Annabel, mille keskmiseks saagiks saime punkrikaalus 4,9 tonni hektari kohta. Nisu tera oli peenike, mistõttu saak jäi vägagi viletsaks,' märkis Tupits.

ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal ei jää odrasaagiga rahule. '350 hektarist haritavast maast kasvas meil 150 hektaril oder. Lootsime saada head odrasaaki, kuid nii suurt koristamiskadu kui tänavu, ma ei mäletagi. Vihmade tõttu jäi põllule ligi pool odrasaagist,' rääkis põllumajandusjuht.

Mällikvere PÜ juhataja Meelis Kaljuste arvates on tänavu hea kaera-aasta. 'Kaera jaoks polnud tänavu ka üleliia niiskust,' lausus ta.

Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, hariduselt agronoom, kommenteeris tänavust teraviljasaaki: 'Minu arvates oli normaalne teraviljaaasta, kuid vihmadest tingituna jäi koristusperiood kesiseks. Kõige suuremad saagid koristati tõenäoliselt Põltsamaa ja Jõgeva ümbruses.'

'Tänavuse rukkisaagi rikkusid ära vihmad koristusperioodi lõpul, mistõttu kvaliteetset saaki peaaegu ei saanudki,' lisas Jõgevamaa Agronoomide Seltsi esimees Otu Suits.