Maksuvõlga ajatades laenad riigilt

Kui maksumaksjal tekib maksuvõlg, mida ta ei suuda korraga tasuda, siis on võimalik taotleda selle tasumise ajatamist. Paljud ei ole endale teadvustanud maksuvõla tasumise ajatamise võimalust ning ignoreerides maksuvõlga riskivad pangakontode arestimisega või teiste sanktsioonidega.

Tuleb tunnistada, et maksuamet ei reklaami eriti maksuvõla tasumise ajatamise võimalusi. Näiteks kui ettekirjutuses nimetatakse ettekirjutuse täitmata jätmise võimalikud sanktsioonid ning ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, siis ei ole seal sõnagi maksuvõla tasumise ajatamise võimalusest.

Maksuvõla tasumise ajatamist võivad taotleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamiseks tuleb esitada kohalikule maksuametile vastav taotlus koos taotleja väljapakutud ajakavaga. Taotluses peab olema märgitud, miks maksuvõlg tekkis ja miks ajatamine on vajalik. Samuti tuleks maksuvõla tasumise ajatamise taotluses paluda intressimäära alandamist.

Ajakava koostamisel tuleks lähtuda sellest, et maksuvõla põhiosa maksed tasutakse esmalt ja intressimaksed viimasena. Sellisel juhul hakkab vähenema intresside arvutamise aluseks olev summa.

Arvestada tuleb, et maksuametil on õigus muuta maksumaksja esitatud ajakava ning seadus ei nõua maksuametilt muutmise põhjendamist.

Ehkki seadusandlus ei kohusta juriidilisi isikuid bilanssi ja rahavoogude prognoosi esitama, küsitakse seda enamasti siiski. See küsimine on ka arusaadav, sest ajatamise üle otsustamiseks soovib maksuamet teada võlglase majanduslikku seisukorda.

Kui üldjuhul on intress tähtajaks maksmata maksusummalt 0,07 päevas (ligikaudu 25 aastas), siis maksuvõla tasumise ajatamise korral võib maksuamet vähendada intressi kuni 50 võrra (st 0,035 päevas ehk ligikaudu 12 aastas).

Seega maksuvõla tasumise ajatamisel on riigilt saadava ?laenu? intressimäär konkurentsivõimeline pankade pakutavaga. Kuna väiksemate summade puhul ei nõua maksuamet maksumaksjalt tagatist, siis tasub vajaduse korral proovida maksuvõla ajatamise teel taotleda riigi rahakotist tagatiseta ?laenu?.

Maksuametil on maksuvõla ajatamise korral õigus nõuda tagatist, milleks võib olla hüpoteek kinnisasjale, registerpant (näiteks sõiduki pant või kommertspant), käendus või garantii.

Tagatise puhul hinnatakse, kas see on küllaldane ning käenduse või garantii puhul, kas see on usaldusväärse isiku antud.

Kui maksuamet nõuab tagatist, siis maksumaksja saab ise otsustada, millist tagatise liiki ta pakub.

Füüsilise isiku maksuvõla ajatamise taotluste üle otsustab maksuameti kohalik asutus sõltumata ajatatava summa suurusest või ajatamise perioodi pikkusest.

Juriidiliste isikute puhul saadab kohalik maksuameti asutus üle 1 000 000 krooni suurused või üle üheaastase ajakavaga maksuvõla ajatamise taotlused edasi Riigi Maksuametile.

Maksukorralduse seadus annab mitmeid aluseid, mil maksuamet võib ajatamisest keelduda. Näiteks kui maksuvõla ajatamise taotlus ei ole põhjendatud või tagatise nõudmise korral ei ole see küllaldane või usaldusväärne, on maksuametil õigus jätta taotlus rahuldamata.

Kui maksumaksja ei täida maksuvõla tasumise ajakava, on maksuametil õigus ajakava ja vähendatud intressimäär tühistada ning nõuda tagantjärele tegeliku ja alandatud intressimäära vahe tasumist.

Seega ei tohiks tekkinud maksuvõlga ignoreerida, vaid leida võimalus selle täielikuks või osaliseks ajatamiseks, sest ajatamise taotluse esitamisel pole kaotada midagi.