Hea elujärg võib minna maksu alla

Tuntud majandusseadus on, et pikas perspektiivis ei ole võimalik teha tuludest suuremaid kulutusi. Nüüd on selline loogika jõudmas ka Eesti maksusüsteemi.

Praegu võib maksuamet märgata, et mõne inimese kulud on oluliselt suuremad tema legaalsetest sissetulekutest, kuid tõendite puudumise tõttu ei saa midagi ette võtta.

Maksuamet võib algatada revisjoni ja küsida pangast inimese pangakontode väljavõtteid ning revideerida Eesti äriühinguid, milles huvialune isik on töötaja, juhatuse või nõukogu liige. Kui aga mitte kusagilt ei õnnestu leida tõendeid, et inimene on saanud tulu, mille ta on jätnud deklareerimata, siis ei saa ka maksuamet täiendavat maksusummat määrata.

Selline situatsioon võib aga muutuda juba 1. jaanuarist 2002, juhul kui riigikogu võtab vastu uue maksukorralduse seaduse. Nimelt antakse selle seaduse eelnõu § 95 kohaselt maksuametile võimalus kohaldada kaudset maksusumma määramist, kui inimese kulud ületavad deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei suuda tõendada, et on teinud kulutused varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude arvelt. Sellisel juhul määrab maksuamet tulude suuruse hindamise teel, tuginedes kogutud andmetele, maksumaksja kulutustele ja võrdlustele teiste juhtumitega.

Eeltoodu ei tähenda, et edaspidi ei võiks elada varasemate säästude, sugulaste kingituste või laenude arvel. Muutub oluliseks see, et sellised väited oleksid ka dokumentaalselt tõendatavad, sest juhul kui maksuamet määrab maksusumma, peab maksumaksja tõendama, et maksuamet on eksinud.

Ainult suuliste väidetega on aga seda peaaegu võimatu teha. Praegu võib vaid oletada, kuidas maksusumma määramine hindamise teel tegelikult toimima hakkab, kuid kindlasti paranevad uue maksukorralduse seaduse vastuvõtmisega mitmel juhul maksuametil võimalused maksusumma määramiseks.

Samas ? nii kaua kui ei ole fikseeritud inimese varanduse suurust, on vaieldav ning mõnel juhul ebaõiglane maksusumma kaudne määramine. Nimelt ei ole välistatud, et keegi võib sattuda maksuameti omavoli ohvriks, sest mõnel juhul võib olla üsna raske dokumentaalselt tõendada, et nõukogude ajal või vabariigi algusaegadel on tulu saadud.

Seega võib varem maksustamata jäänud tulu, mis väljendub kellegi heas elujärjes tänapäeval, maksustada nüüd, kui inimene ei suuda tõendada, et ta sai selle tulu üle kuue aasta tagasi (maksusumma määramise aegumise maksimumaeg). Arvatavasti on tulemas järjekordne näide sellest, kuidas seaduste muutumise tõttu avastavad mitmed, kes varem võisid olla muretud, et on riigile võlgu suure maksusumma koos ülikalli intressiga.