Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
New York Times: seekordne sõda ei kergita majandust
Arvestades terrorismivastase sõja uutmoodi iseloomu, pole loota, et majandus saaks turgutust samades teguritest, mis varem sõja puhkedes buumi tõid ? suurenenud tellimused sõjatehnikale ja kasvanud nõudlus tööjõu järele, et asendada neid, kes rindele läksid, kirjutab New York Times.
Seekord sõltub mõju majandusele hoopis sellest, kuidas terrorismivastase sõja kulg ning terroristide võimalikud vastulöögid lasevad mõjuda meetmetel, mis USA valitsus ja keskpank juba enne 11. septembri terrorirünnakut languse äärel olnud majanduse turgutamiseks käiku on lasknud ? pank on agressiivselt alandanud intresse ning valitsus plaanib kuni 75 miljardi dollari suurust abipaketti majanduse stimuleerimiseks.
Vastu töötavad terrorirünnakutega süvenenud ebakindlus tarbijate, firmajuhtide ning investorite hulgas ning vajadus suurendada kulusid julgeolekumeetmete suurendamiseks. Hoolimata valitsuse ja keskpanga jõupingutustest on suurfirmad viimasel kuul koondanud 200 000 töötajat, ettevõtete investeeringud on soikud ning tarbijate käitumine süvenevas ebakindluses järjest piredam.
Varasemast kogemusest andis sõda 1941. aastal depressioonist toibuvale USA majanduse positiivse tõuke ning pani aluse täiehõivega majandusele. 1964. a Vietnami sõda, mille puhkedes USA majandus juba 10 kuud kestnud langusest toibumas oli, aitas samuti kasvu kindlustada. 1990. a Lahesõda tõi aga kaasa kaheksakuulise majanduslanguse ? sõjaliste kulutuste kasv ei kaalunud üles nafta hinnatõusu negatiivset mõju.