OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

17.10.01, 12:24

Tallinnas kehtestatakse süsteemist sõltuv toasooja hind

Eile õhtuks välja kuulutatud korteriühistute ja korteriomanike infopäeval ei saanud kokkutulnud kuulda Eesti Energia (EE) hinnatõsusu põhjendust, sest vahetult enne ürituse algust teatas EE, et vähemalt esialgu veel loobub selgituste jagamisest.

Seevastu andis Tallinna Soojus (TS) insener Vladimir Radovski ülevaate uutest kaugkütte hindadest, mis hakkavad kehtima alates 2002. aastast.

Nimelt hakkab küte sõltumatu süsteemi puhul maksma 379 krooni MWh ja soojusvahetiteta nn otsesüsteemi ehk sõltuva süsteemi puhul 391 krooni MWh. Hinnale lisandub 5% käibemaksu.

Radovski sõnul peab ühistu täisautomaatse soojussõlme paigaldamiseks majja pöörduma vastava taotlusega TSi poole.

Tallinna Soojuse küttehinna tõus puudutab lisaks Tallinna elamutele ka Maardu linna, kuigi tariifid on seal pealinna omadest odavamad (vastavalt 349 ja 355 kr/MWh). Reservtarbija hakkab mõlemas piirkonnas maksma soojuse eest 7191 krooni tarbitud MW eest kuus.

Keskmine 9korruseline 72 korteriga lasnamäe elamu tarbib aastas keskmiselt 1015 MWh soojust. TSi andmetel müüb praegu kõige odavamat soojust elanikkonnale narva Soojusvõrk - 277 kr/MWh, kõige kallim toasoe tuleb aga soojaettevõtte palivere Kodu katlamajadest, kus eratarbija peab maksma 660 kr/MWh eest kuus.

Seotud lood

Sisuturundus

23.07.24, 12:25

30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu

Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.