• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelistan pensionifondi pensionikindlustusele

    1. novembril Äripäevas ilmunud Seesam Elukindlustuse juhi Taivo Saare kirjutis ?Aktsiatesse tasub investeerida jõukamatel.? mängis palli väga ühte väravasse - pensionikindlustuse kasuks.
    Kahtlemata on nii pensionikindlustusel kui pensionifondil omad head küljed nagu ka vead. Mina aga olen otsustanud pensionifondi kasuks (mitte fondiplaani), mitte pensionikindlustuse kasuks. Pean tunnistama, et kaalusin mõlemaid võimalusi.
    Mulle imponeeris see, et investeerimine on läbipaistvam tegevus kui kindlustus. Võin suvalisel päeval lüüa lahti ajalehe ja näha, kui suur on minu investeeringu väärtus ja tootlus. Saan regulaarselt näha, kuhu on minu (fondipaigutatud) raha paigutatud. Fondi emissiooniprospektist saan teada, kui palju fond võib raha maksta teenusteks, kontrollida saab seda fondiaruandest. Kui näen, et asjad lähevad halvaks, saan mõningaid piiranguid kõrvale jättes oma investeeringu realiseerida ja seda hinnaga, mida ma tean.
    Kindlustus on läbipaistmatu, mul pole aimugi, kuhu ta kogutud raha paigutab. Valides kindlustuse seon end aastakümneteks firmaga, kelle kohta ma ei tea, eksisteerib ta mõnekümne aasta pärast. Lugesin huviga Seesami kodulehel olnud materjale ning ei suutnud mõista, mida kindlustus garanteerib. Kui ta otseselt rahale garantiid ei anna (raha säilib, väärtus ei vähene, annab x tootlust), ei anna ta mingit garantiid enam kui pensionifondid.
    Meenub kindlustusseltside seisukoht, et kindlustuse rahad ei tohiks olla päritavad - tore sotsiaalne algatus, aga arvan, et ma ei soovi koguda paarkümmend aastat raha ühiskassasse, mis seda oma suva järgi jagab. Selleks maksab tööandja minu eest pidevalt sotsiaalmaksu.
    Fondide puhul on mulle teada, et need varad on päritavad, st saan neid pärandada mulle kallile inimesele. Millegipärast arvestatakse kindlusetuses kasumiosalust vaid penioni maksmise alguseni. Kui plaanin elada paarkümmend aastat pärast pensioni saamise algust on raha kindlustuse käes, kus ta teenib midagi heatagevuseks. Mina ei teeni selle pealt pennigi. Kui tahan realiseerida kindlustust ennetähtaegselt, arvutatakse mingi Tambovi konstandiga summa, mille ma tagasi saan.
    Nüüd suurim kirjutises olnud müüt ? ei tasu panna kõiki mune ühte korvi, kindlustus nii ei tee. Huvitav-huvitav, fondid ei tee seda samuti. Fondi kooseisust enamuse moodustavad intressiteenivad varad ja vähemuse aktsiad. Kahtlemata pole ma rahul sellega, et fondi tootlus on nii madal.
    Aktsiaturud pole viimastel aastatel just eriti armulised olnud ning keskpankade tegevuse tõttu on intressid langenud väga madalale, mis ei pruugi ära katta aktsiatest saadavaid kahjumeid.
    Samas määrab just varade paigutamine ära pikaajalise tulususe ning see on selgelt aktsiate kasuks. Julgen väita, et pensionikindlustusse paigutatud rahad ei ole madalama riskiga kui pensionifondi paigutatud varad.
    Kõlama jäi seisukoht - vaid rikkad (Bill Gates) saavad investeerida aktsiatesse, samas kui ikka säästate kuus alla 10 000 kr, pole teil asja raha paigutamiseks aktsiatesse. Väike raha, 1000 kr tuleb paigutada madalama tootlusega ja riskiastmega instrumentidesse.
    Meenub ütlus, kes kopikat ei kogu, see rubla ei saa. Pikema aja jooksul regulaarselt raha säästes on võimalik investeerimisobjekte mitmekesistada. Kui ma saan 1000 kr, saan seda läbipaistvalt paigutada - 500 kr fondiplaani ja 500 kr teoreetiliselt hoiustada (Hansapangas nii väikese summaga jutule ei võeta).
    5000 kroonise säästmisvõimega tuleks enamus summast paigutada aktsiapõhistesse instrumentidesse ? aktsiatesse või aktsiatesse investeerivatesse fondidesse. Osa rahast tuleb kindlasti paigutada intressi teenima.
    Kuna inflatsioon kipub sööma investeeringut, on seni just aktsiad pakkunud enim rohtu mõõduka inflatsiooni vastu ? aga mitte alati. Eesti tarbijahinnastatistika ja finantsturud on liiga lühikese ajalooga üldistuste tegemiseks. Nii tuleb taas esitada USA andmed ajavahemikust 1926-1998.
    Keskmine inflatsioon oli 3,2, lühiajaliste USA valitsuse võlakirjade tootlus 3,8, pikaajaliste valitsuse võlakirjade tootlus 5,7, pikaajalistel firmavõlakirjadel 6,1, suurfirmade aktsiatel 13,2 ja väikefirmade aktsiatel 17,4.
    Kes tahab hästi magada valigu kindlustus või raha hoiustamine, kes tahab hästi elada, see investeerimine aktsiatesse. Võimalikud on vahepealsed variandid. Kes investeerisid aktsiatesse kaotasid 1930.a. 43,76 oma investeeringust, kuid teenisid 1933.a. 53,12.
    Ehk kui sa ei investeeri, siis sa ei kaota (tegelikult kaotad tänu inflatsioonile), kuid ei teeni ka varandust, olgu siis oma lõbuks või pensionipõlveks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Peeter Raudsepp: teatri suurim risk on Ukraina sõja kajastamine
Rakvere Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi Äripäeva raadio hommikuprogrammis uut hooaega tutvustades välja, et teatri jaoks on keerukas tuua välja lavastusi, kus tõuseb päevakorda sõda.
Rakvere Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp tõi Äripäeva raadio hommikuprogrammis uut hooaega tutvustades välja, et teatri jaoks on keerukas tuua välja lavastusi, kus tõuseb päevakorda sõda.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Spaa juht: universaalpakett aitab, aga puhkemaja jätame börsipaketile
Mäetaguse spaahotelli juht Terje Rattur usub, et universaalteenusest oleks neile palju abi, kuna spaateenus on energiamahukas ning elektri tarbimine on ööpäeva lõikes sarnane ja ühtlane.
Mäetaguse spaahotelli juht Terje Rattur usub, et universaalteenusest oleks neile palju abi, kuna spaateenus on energiamahukas ning elektri tarbimine on ööpäeva lõikes sarnane ja ühtlane.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.