Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eelistan pensionifondi pensionikindlustusele

    1. novembril Äripäevas ilmunud Seesam Elukindlustuse juhi Taivo Saare kirjutis ?Aktsiatesse tasub investeerida jõukamatel.? mängis palli väga ühte väravasse - pensionikindlustuse kasuks.
    Kahtlemata on nii pensionikindlustusel kui pensionifondil omad head küljed nagu ka vead. Mina aga olen otsustanud pensionifondi kasuks (mitte fondiplaani), mitte pensionikindlustuse kasuks. Pean tunnistama, et kaalusin mõlemaid võimalusi.
    Mulle imponeeris see, et investeerimine on läbipaistvam tegevus kui kindlustus. Võin suvalisel päeval lüüa lahti ajalehe ja näha, kui suur on minu investeeringu väärtus ja tootlus. Saan regulaarselt näha, kuhu on minu (fondipaigutatud) raha paigutatud. Fondi emissiooniprospektist saan teada, kui palju fond võib raha maksta teenusteks, kontrollida saab seda fondiaruandest. Kui näen, et asjad lähevad halvaks, saan mõningaid piiranguid kõrvale jättes oma investeeringu realiseerida ja seda hinnaga, mida ma tean.
    Kindlustus on läbipaistmatu, mul pole aimugi, kuhu ta kogutud raha paigutab. Valides kindlustuse seon end aastakümneteks firmaga, kelle kohta ma ei tea, eksisteerib ta mõnekümne aasta pärast. Lugesin huviga Seesami kodulehel olnud materjale ning ei suutnud mõista, mida kindlustus garanteerib. Kui ta otseselt rahale garantiid ei anna (raha säilib, väärtus ei vähene, annab x tootlust), ei anna ta mingit garantiid enam kui pensionifondid.
    Meenub kindlustusseltside seisukoht, et kindlustuse rahad ei tohiks olla päritavad - tore sotsiaalne algatus, aga arvan, et ma ei soovi koguda paarkümmend aastat raha ühiskassasse, mis seda oma suva järgi jagab. Selleks maksab tööandja minu eest pidevalt sotsiaalmaksu.
    Fondide puhul on mulle teada, et need varad on päritavad, st saan neid pärandada mulle kallile inimesele. Millegipärast arvestatakse kindlusetuses kasumiosalust vaid penioni maksmise alguseni. Kui plaanin elada paarkümmend aastat pärast pensioni saamise algust on raha kindlustuse käes, kus ta teenib midagi heatagevuseks. Mina ei teeni selle pealt pennigi. Kui tahan realiseerida kindlustust ennetähtaegselt, arvutatakse mingi Tambovi konstandiga summa, mille ma tagasi saan.
    Nüüd suurim kirjutises olnud müüt ? ei tasu panna kõiki mune ühte korvi, kindlustus nii ei tee. Huvitav-huvitav, fondid ei tee seda samuti. Fondi kooseisust enamuse moodustavad intressiteenivad varad ja vähemuse aktsiad. Kahtlemata pole ma rahul sellega, et fondi tootlus on nii madal.
    Aktsiaturud pole viimastel aastatel just eriti armulised olnud ning keskpankade tegevuse tõttu on intressid langenud väga madalale, mis ei pruugi ära katta aktsiatest saadavaid kahjumeid.
    Samas määrab just varade paigutamine ära pikaajalise tulususe ning see on selgelt aktsiate kasuks. Julgen väita, et pensionikindlustusse paigutatud rahad ei ole madalama riskiga kui pensionifondi paigutatud varad.
    Kõlama jäi seisukoht - vaid rikkad (Bill Gates) saavad investeerida aktsiatesse, samas kui ikka säästate kuus alla 10 000 kr, pole teil asja raha paigutamiseks aktsiatesse. Väike raha, 1000 kr tuleb paigutada madalama tootlusega ja riskiastmega instrumentidesse.
    Meenub ütlus, kes kopikat ei kogu, see rubla ei saa. Pikema aja jooksul regulaarselt raha säästes on võimalik investeerimisobjekte mitmekesistada. Kui ma saan 1000 kr, saan seda läbipaistvalt paigutada - 500 kr fondiplaani ja 500 kr teoreetiliselt hoiustada (Hansapangas nii väikese summaga jutule ei võeta).
    5000 kroonise säästmisvõimega tuleks enamus summast paigutada aktsiapõhistesse instrumentidesse ? aktsiatesse või aktsiatesse investeerivatesse fondidesse. Osa rahast tuleb kindlasti paigutada intressi teenima.
    Kuna inflatsioon kipub sööma investeeringut, on seni just aktsiad pakkunud enim rohtu mõõduka inflatsiooni vastu ? aga mitte alati. Eesti tarbijahinnastatistika ja finantsturud on liiga lühikese ajalooga üldistuste tegemiseks. Nii tuleb taas esitada USA andmed ajavahemikust 1926-1998.
    Keskmine inflatsioon oli 3,2, lühiajaliste USA valitsuse võlakirjade tootlus 3,8, pikaajaliste valitsuse võlakirjade tootlus 5,7, pikaajalistel firmavõlakirjadel 6,1, suurfirmade aktsiatel 13,2 ja väikefirmade aktsiatel 17,4.
    Kes tahab hästi magada valigu kindlustus või raha hoiustamine, kes tahab hästi elada, see investeerimine aktsiatesse. Võimalikud on vahepealsed variandid. Kes investeerisid aktsiatesse kaotasid 1930.a. 43,76 oma investeeringust, kuid teenisid 1933.a. 53,12.
    Ehk kui sa ei investeeri, siis sa ei kaota (tegelikult kaotad tänu inflatsioonile), kuid ei teeni ka varandust, olgu siis oma lõbuks või pensionipõlveks.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.