Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Unelmate töökoht Ühispangas
Ühispank kuulutab oma muu hulgas ülikoolides jaotatavates buklettides, et pakub tasuvat tööd, mida võib teha hommikul, päeval, õhtul või öösel. Pank lubab, et töö on lihtne ja mugav, ei nõua erilisi oskusi ega eelnevaid kogemusi, tasu sõltub töö tulemustest, kuid igasugune vaev tasub end hästi ära.
Ühispanga pakutava töö sisuks on teise samba pensionifondi müümine oma lähikondlastele ? emale, isale, onudele, tädidele. Töö käib kolme kuu jooksul, järgmise aasta märtsist maini. Palka makstaks komisjonitasu põhimõttel iga sõlmitud lepingu pealt, samuti kui agendi värvatud agendid sõlmivaid lepinguid. Agendi enda sõlmitud lepingu tasu on 275 krooni, esimese ja teise astme värvatud agentide lepingu pealt saab ta 100 ja 45 krooni.
Ühispanga PR- ja marketingidivisjoni direktor Kersti Tumm ütleb, et võrkturundust kasutatakse sellepärast, et pensionifondi müügi puhul on personaalne müük efektiivsem kui reklaamikampaania meedias.
?Üks võimalik võrkturundajate ring on tudengid,? räägib Tumm. ?Põhjus selles, et tudengite näol on tegemist aktiivsete ja teraste noorte inimestega, kes saavad oma aega suhteliselt paindlikult kasutada ja kel pealegi on eeldavasti huvi kooli kõrvalt pisut raha teenida. Samas ei välista me ka muid kandidaate.?
Kas pensionifond pole liiga keeruline toode, et teda müüa samadel põhimõtetel nagu huulepulka või näokreemi? ?Kuigi tegemist on Eesti inimeste jaoks uue valdkonnaga, on pensionifondid teisalt suhteliselt standardiseeritud ja seega lihtsad tooted, mille põhimõte ei tohiks ei müüjale ega kliendile üle jõu käia,? ütleb Tumm. ?Ka tahame võrkturundust hoida võimalikult personaalsel tasemel ehk müük toimuks eelkõige inimese enda pereliikmetele ja tuttavatele.?
Hansapanga jaepangandusdivisjoni turundusosakonna juhataja Birjo Kiik ütleb, et Hansapank pole kunagi kasutanud oma toodete müümisel võrkturundust ega kavatse seda ka lähiajal teha. ?Meil pole mingit vajadust võrkturunduse järgi, sest meie klientideks on nagunii 70 protsenti eraisikutest Eestis,? selgitab Kiik. ?Samas võtavad pangad aasta-aastalt üle seni jaekaubanduses levinud võtteid. Kui varem olid pangad nagu mingid suured kolossid ja eraisikutele olid suunatud vaid üksikud tooted, siis nüüd on tooteid väga palju ning pakkumine ületab nõudmise.?
Turundusspetsialist ja õppejõud Algis Perens ütleb, et pensionifond pole müümiseks lihtne toode, sellepärast tundub veidi kummaline, et Ühispank hakkab seda võrkturunduse põhimõttel pakkuma. ?Pensionikindlustusleping sõlmitakse ikka väga pikaks ajaks, sellepärast vajab inimene ka palju ja põhjalikku informatsiooni selle kohta,? räägib Perens. ?Kui ma meenutan, kuidas ma ise Hansapangas pensionikindlustuslepingu sõlmisin, siis neil polnud lihtne mulle seda müüa.?
Perensi sõnul on võrkturunduse abil võimalik müüa lihtsaid asju, mille kasutamine on selle ostjale niikuinii teada, näiteks kosmeetika. ?Samas on õige Ühispanga taktika, et pensionifondi peaks eelkõige müüma oma sugulastele ja kui nad suudavad selle toote hästi lihtsaks teha, siis võib müük õnnestuda küll,? lisab Perens.
Ühispank on varem võrkturunduse võtet kasutanud näiteks internetipanga U-Net ja noortekaardi ISIC Maestro Scholar puhul.