Mille üle veel vaieldakse?

Eestis kulutatakse 80 põlevkivist elektri tootmiseks. Seega on selge, et kaks ettevõtet ? AS Eesti Põlevkivi ja AS Eesti Energia ? moodustavad ühtse väärtusketi. See oli ka põhjus, miks valitsus otsustas anda 51 Eesti Põlevkivi aktsiatest Narva Elektrijaamadele. Teine võimalus oleks olnud anda Narva Elektrijaamadele tootmiskindluse tagamiseks pikaajaline riigi garantii põlevkivitarnete osas. Kuna see on riigi jaoks vastuvõetamatu, siis oli aktsiate andmine ainuvõimalik lahendus. Sellest tulenevalt peavad ka Narva Elektrijaamad omama Eesti Põlevkivi nõukogus otsustava hääleõiguse.

See ei ole halb, et Narva Elektrijaamad kontrollivad Eesti Põlevkivi tegevust. Kuna elektri hinnast moodustab lõviosa põlevkivikulu, siis on loomulik, et üks riigile kontrollpakiga kuuluv ettevõte (Narva Elektrijaamad) omab kontrolli teise (Eesti Põlevkivi) üle. See annab motivatsiooni põlevkivi hinda ja tootmiskulude kasvu paremini kontrollida.

Küll aga võiks selgemaks saada see, mida 51 Eesti Põlevkivi aktsiate Narva Elektrijaamade bilanssi andmine endast sisuliselt tähendab. Tuleb kaaluda õlitootmisest huvitatuile konkreetsete kaevanduste eraldamist, sest 20 põlevkivist kasutatakse õlitööstuses. Siin peaks riik käituma partnerina ja võtma laenu või garanteerima seda mittevajalike kaevanduste sulgemiseks.

Väide, et Eesti Põlevkivi ei vaja laene, et teha investeeringuid, ei vasta päriselt tõele. Vajab küll ja neid investeeringuid ka tehakse. Vastav rida on ka põlevkivi hinna kujunemise arvutustes eraldi ära näidatud. Ainult et siiani on investeeringuid tehtud otse elektri hinna arvelt. Teisisõnu, iga elektritarbija maksab kinni Eesti Põlevkivi investeeringud. Mõnest kaevandusest loobumise ja investeeringute laenu abil finantseerimise tulemusel võiks põlevkivi hind veidi madalam olla. Kuid elektritarbija maksab investeeringud kinni ikkagi.

On tunne, et viimasel ajal avaldatud arvamuste taga on märgata erakapitali tugevat huvi Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi nõukogudes, mis on minu arvates vähendanud nende nõukogude erapooletust.

Pankade nõue garantiide saamiseks on mõistetav ? nad tahavad kindlust, et põlevkivist toodetakse elektrienergiat kogu laenuperioodi jooksul ja sellises mahus, et tagada laenu tagasimaksmine. Läbirääkimiste Eesti poolel on minu teada ka õigus piisavaid garantiisid anda. Valitsus ei pea mingeid erigarantiisid andma.

Kuna tehing toimub Narva Elektrijaamade ja pankade vahel, kuhu on haaratud Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi varad, siis on vajalik Eesti Põlevkivi varade kindlustamine, sest pankade seisukohalt hiigellaenu saaja peaks talle kuuluva vara riske siduma kindlustusfirmade kaasvastutusega.

Mis puudutab põlevkivivarude pantimist, siis siin on asi selge ? põlevkivi on maavara ja rahvuslik rikkus ning kuulub põhiseaduse kohaselt Eesti riigile. Seetõttu ei saa olla juttugi selle pantimisest. Jutt ei ole ka Eesti Põlevkivi aktsiate pantimisest.

Autor: Märt Mõtus