Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik nõuab ärastatud eriside süsteemi tagasi

    Mis takistaks praegu valitsussidet haldavat erafirmat, telekommunikatsioonifirmat ViaTel täna näiteks peaminister Mart Laari võetavaid telefonikõnesid salvestamast? Sellisele küsimusele vastas üks valitsusside tegemistega kursis olev anonüümsust palunud ametnik: ?Seda ei takista sisuliselt mitte miski.?
    Valitsusside libisemise erakätesse põhjustas üks koordinatsioonikomisjoni 1997. aasta istung. Komisjoni kuulusid eriteenistuste juhid eesotsas Jüri Pihli ja Eerik-Niiles Krossiga ning ministrid. Komisjon leidis, et kuna tol ajal riigiasutusena tegutsenud valitsusside vajab arenguks raha, võib ta sõlmida arengulepingu erafirmaga. Viimane moodustaks valitsussidele delikaatsete probleemide lahendamiseks kattevarju. Seda tingimusel, et riigile jääb kontrollivõimalus.
    Koordinatsioonikomisjon ei osanud ette näha, et peremehe vari muutub ise peremeheks, et erafirma muudab oma ärinime Kõnetraadist ViaTeliks ja keeldub 78,1% osalust valitsussides riigile tagasi andmast. Samas oli koordinatsioonikomisjon vaid nõuandja, mitte lubaja või keelaja rollis
    Tagantjärele nendes tehingutes selguse loomist takistab asjaolu, et paljud valitsussidega seotud raamatupidamisdokumendid on riigisaladus. Riigikontrolli töötajad põrkasid vastu saladusemüüri juba 1996. aastal, kui üritasid leida kinnitust kahtlusele, et valitsussidega seotud AS Shepe, mille kontodel liikus osa valitsusside rahast, on registreeritud valitsusside peadirektori Jaak Lippmaa korterisse.
    Samale salastatusele põrkusid riigiametnikud ka aastaid hiljem, uurides teisi valitsusside tehinguid erafirmadega. Neist olulisim tehing, magistraalsidevõrgu ehitamise ja ekspluateerimise leping, mille järgi valitsussidet hakkas kontrollima erafirma, sõlmiti 1997. aastal. Selle järgi kuulub valitsusside põhimõtteliselt 78,1% ulatuses OÜ-le Kõnetraat, mis hiljem muutis oma ärinime ViaTeliks.
    Kõnetraat omakorda kuulus tol ajal ASile Tele Holding Grupp, mille aktsionärid olid valitsusside peadirektor Jaak Lippmaa ning talle alluvad ametnikud Rein Posti ning Jaanus Kikas.
    Riigikontrolli palvel uuris tänavu suvel mainitud lepingu tagamaid kaitsepolitsei, et tuvastada võimalikke korruptiivseid momente Jaak Lippmaa tegevuses. Kapo lõpetas juulis kriminaalasja, sest ei tuvastanud, et Jaak Lippmaa või keegi teine oleksid tehingutest mingit kasu saanud.
    Samas möönsid kapo ametnikud: kuigi kuriteo koosseisu ei leidu, on etteheited Jaak Lippmaa möödalaskmiste asjus kahjuks põhjendatud.
    Kapo hinnangul oli Jaak Lippmaa poolt tegemist ?taunitava ja ebaeetilise käitumisega, millest kumab läbi omakasupüüdlik eesmärk ? kindlustada lepingust tulenev majanduslik kasu enda ja valitsusside asutusega seotud Rein Posti ja Jaanus Kikasega seotud äriühingutele.?
    Lippmaad ei õnnestunud eile kommentaari küsimiseks tabada.
    Riik valitsusside näol tagas PricewaterhouseCoopersi analüüsi andmetel erafirmast partnerile Kõnetraadile erakordselt kõrge investeeritud kapitali tootluse. See ületas turu tingimustele vastava põhjendatud tootluse vähemalt kaks korda.
    Novembris otsustas valitsus, et aeg on päästa, mis päästa annab, ja volitas vandeadvokaat Üllar Talvistet esindama riiki kohtus ViaTelilt valitsusside 78,1% omandiõiguse väljanõudmisel. Talviste esindab kohtus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust (RIKS). Viimane peaks korraldama valitsussidet vastavalt 2000. a jõustunud julgeolekuasutuste seadusele.
    Sihtasutuse esinaine Marju Laur ei soostunud hagi asjaolusid kommenteerima. Ta väitis vaid, et RIKS tegutseb kohtuasjas valitsuse toel.
    Enne advokatuuri raskekahurväe mängutoomist pidasid kõrged riigiametnikud tänavu kevadel-suvel valitsusside asjus elavat kirjavahetust.
    Rahandusminister Siim Kallas väitis kirjas riigikontrollile: valitsusside kaasus näitas, et selliste lepingute puhul on maandamata riigi julgeolekuriskid. ?Seega ei saa pidada riigile ohutuks nimetatud lepingu sõlmimist.?
    Jaanus Kikas on aastaid tagasi valitsussidest lahkunud nagu Jaak Lippmaagi ja juhib praegu ViaTeli.
    Firma, kellest sõltub valitsusasutuste, sh presidendi kantselei normaalne töö ja nende telefonikõnede turvalisus, teenindab praegu veel sadakonda klienti, osutades neile telekomiteenuseid. Põhimõtteliselt kasutavad nad selleks valitsusside võrku.
    Jaanus Kikas väitis, et ei kavatse osalust riigile niisama loovutada, sest firma on valitsussidesse investeerinud ligi 8,9 miljonit krooni. ?Eks siis kõrgeauline kohus otsustagu,? ütles ta. ?Ma ootan, et lisataks ka muid põhjendusi peale selle, et kogu minu tegevus on algusest peale ebaseaduslik.?
    Praegune leping, kus 78,1% valitsusside mõttelise osa kaasomanik on ViaTel, kestaks 2009. aastani, mil riik saab ViaTeli osa sümboolse hinnaga välja osta.
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”