• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik nõuab ärastatud eriside süsteemi tagasi

    Mis takistaks praegu valitsussidet haldavat erafirmat, telekommunikatsioonifirmat ViaTel täna näiteks peaminister Mart Laari võetavaid telefonikõnesid salvestamast? Sellisele küsimusele vastas üks valitsusside tegemistega kursis olev anonüümsust palunud ametnik: ?Seda ei takista sisuliselt mitte miski.?
    Valitsusside libisemise erakätesse põhjustas üks koordinatsioonikomisjoni 1997. aasta istung. Komisjoni kuulusid eriteenistuste juhid eesotsas Jüri Pihli ja Eerik-Niiles Krossiga ning ministrid. Komisjon leidis, et kuna tol ajal riigiasutusena tegutsenud valitsusside vajab arenguks raha, võib ta sõlmida arengulepingu erafirmaga. Viimane moodustaks valitsussidele delikaatsete probleemide lahendamiseks kattevarju. Seda tingimusel, et riigile jääb kontrollivõimalus.
    Koordinatsioonikomisjon ei osanud ette näha, et peremehe vari muutub ise peremeheks, et erafirma muudab oma ärinime Kõnetraadist ViaTeliks ja keeldub 78,1% osalust valitsussides riigile tagasi andmast. Samas oli koordinatsioonikomisjon vaid nõuandja, mitte lubaja või keelaja rollis
    Tagantjärele nendes tehingutes selguse loomist takistab asjaolu, et paljud valitsussidega seotud raamatupidamisdokumendid on riigisaladus. Riigikontrolli töötajad põrkasid vastu saladusemüüri juba 1996. aastal, kui üritasid leida kinnitust kahtlusele, et valitsussidega seotud AS Shepe, mille kontodel liikus osa valitsusside rahast, on registreeritud valitsusside peadirektori Jaak Lippmaa korterisse.
    Samale salastatusele põrkusid riigiametnikud ka aastaid hiljem, uurides teisi valitsusside tehinguid erafirmadega. Neist olulisim tehing, magistraalsidevõrgu ehitamise ja ekspluateerimise leping, mille järgi valitsussidet hakkas kontrollima erafirma, sõlmiti 1997. aastal. Selle järgi kuulub valitsusside põhimõtteliselt 78,1% ulatuses OÜ-le Kõnetraat, mis hiljem muutis oma ärinime ViaTeliks.
    Kõnetraat omakorda kuulus tol ajal ASile Tele Holding Grupp, mille aktsionärid olid valitsusside peadirektor Jaak Lippmaa ning talle alluvad ametnikud Rein Posti ning Jaanus Kikas.
    Riigikontrolli palvel uuris tänavu suvel mainitud lepingu tagamaid kaitsepolitsei, et tuvastada võimalikke korruptiivseid momente Jaak Lippmaa tegevuses. Kapo lõpetas juulis kriminaalasja, sest ei tuvastanud, et Jaak Lippmaa või keegi teine oleksid tehingutest mingit kasu saanud.
    Samas möönsid kapo ametnikud: kuigi kuriteo koosseisu ei leidu, on etteheited Jaak Lippmaa möödalaskmiste asjus kahjuks põhjendatud.
    Kapo hinnangul oli Jaak Lippmaa poolt tegemist ?taunitava ja ebaeetilise käitumisega, millest kumab läbi omakasupüüdlik eesmärk ? kindlustada lepingust tulenev majanduslik kasu enda ja valitsusside asutusega seotud Rein Posti ja Jaanus Kikasega seotud äriühingutele.?
    Lippmaad ei õnnestunud eile kommentaari küsimiseks tabada.
    Riik valitsusside näol tagas PricewaterhouseCoopersi analüüsi andmetel erafirmast partnerile Kõnetraadile erakordselt kõrge investeeritud kapitali tootluse. See ületas turu tingimustele vastava põhjendatud tootluse vähemalt kaks korda.
    Novembris otsustas valitsus, et aeg on päästa, mis päästa annab, ja volitas vandeadvokaat Üllar Talvistet esindama riiki kohtus ViaTelilt valitsusside 78,1% omandiõiguse väljanõudmisel. Talviste esindab kohtus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutust (RIKS). Viimane peaks korraldama valitsussidet vastavalt 2000. a jõustunud julgeolekuasutuste seadusele.
    Sihtasutuse esinaine Marju Laur ei soostunud hagi asjaolusid kommenteerima. Ta väitis vaid, et RIKS tegutseb kohtuasjas valitsuse toel.
    Enne advokatuuri raskekahurväe mängutoomist pidasid kõrged riigiametnikud tänavu kevadel-suvel valitsusside asjus elavat kirjavahetust.
    Rahandusminister Siim Kallas väitis kirjas riigikontrollile: valitsusside kaasus näitas, et selliste lepingute puhul on maandamata riigi julgeolekuriskid. ?Seega ei saa pidada riigile ohutuks nimetatud lepingu sõlmimist.?
    Jaanus Kikas on aastaid tagasi valitsussidest lahkunud nagu Jaak Lippmaagi ja juhib praegu ViaTeli.
    Firma, kellest sõltub valitsusasutuste, sh presidendi kantselei normaalne töö ja nende telefonikõnede turvalisus, teenindab praegu veel sadakonda klienti, osutades neile telekomiteenuseid. Põhimõtteliselt kasutavad nad selleks valitsusside võrku.
    Jaanus Kikas väitis, et ei kavatse osalust riigile niisama loovutada, sest firma on valitsussidesse investeerinud ligi 8,9 miljonit krooni. ?Eks siis kõrgeauline kohus otsustagu,? ütles ta. ?Ma ootan, et lisataks ka muid põhjendusi peale selle, et kogu minu tegevus on algusest peale ebaseaduslik.?
    Praegune leping, kus 78,1% valitsusside mõttelise osa kaasomanik on ViaTel, kestaks 2009. aastani, mil riik saab ViaTeli osa sümboolse hinnaga välja osta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.