Paipoiss ja naaskel aasta 2001 tegijad

Andres Reimer 21. detsember 2001, 00:00

?Kehvasti küll, sest võitsime kahe peale ühele isikule mõeldud auhinna,? viskavad mehed nalja, kuuldes tiitlivõidust. ?Pealegi sattuvad paljud Eestis erinevate institutsioonide poolt aasta ärimeesteks valitud tegelased peagi majandusraskustesse.?

Neli aastat tagasi kerkis Sammelselg Tallinna Panga juhina 164 Eesti miljonäri nimistusse. ?Rublasid oli tol ajal nii palju, tubade kaupa, neid polnud kuhugi panna,? meenutab Sammelselg kümne aasta tagust aega, kui ta eduka suhkrumüügiga oma rikkusele ja tuntusele aluse lõi.

Sammelselja ülesanne BRSis oli brittidest ja ameeriklastest välispartneritega suhtlemine. Temast kujunes ühtlasi BRSi ning kogu erastamisprotsessi esikõnemees. Alates Eesti Raudtee erastamisprogrammi kinnitamisest mullu 4. jaanuaril tsiteerisid ajalehed OÜ Meedia Monitooring andmetel Sammelselga 142 korral. Samal ajal sai erastamise vaimseks isaks olnud Toivo Jürgenson sõna vaid 115 korral. Sammelselg võlus ajakirjanikke valmisolekuga esitada uusi ja sageli konfliktseid fakte. Sammelselg avaldas esimesena BRSi kavatsuse raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi väljavahetamiseks ning kritiseeris teravalt raudteejuhtide poolt läbi viidavat Ukrainas toodetud vedurite ostutehingut.

Sammelselja ülesastumised mõjusid sageli naasklitorgetena, mistõttu erastamise lõppfaasis piiras BRS tema sõnavabadust oluliselt, lükates esiplaanile lihvituse tõttu igavavõitu ameeriklased.

Alati lahke naeratusega paipoissi meenutav Käo toimis BRSis nn siseministrina, kes ohjas suhteid Eesti poliitikute ja ametnikega. Tänavu Eesti kümnendaks aktsiamiljonäriks tõusnud Käo pani kümmekond aastat tagasi oma karjäärile aluse usaldusväärsuse ja konsolideerimisvõimega ? ta valiti demokraatliku hääletusega rahvaettevõtte Norma direktoriks.

Samu omadusi kasutas Käo BRSi asju ajades. Ta võttis ajakirjanduses sõna harva, rohkem erastamise teisel perioodil. Käolt ei tasunud oodata vastasmängijaid õõnestavaid teateid ega sensatsioonilisi avaldusi

Tasuna kunagise lojaalsuse eest tõi Käo skandaalse erastamismöllu kaudu endaga raudtee omanikeringi kaasa rohkem kui 600 väikeaktsionäri ? endise rahvaettevõtte Norma töötajatest NG Investeeringute aktsionärid.

Optimism, visadus ja ettevõtlik suhtumine saavad otsustavaks, iseloomustavad Käo ja Sammelselg teineteist vastastikku.

?Kui välispartnerid raskeimatel hetkedel segadusse sattusid, säilitasime meie BRSis tasakaalu,? kinnitavad nad.

Jüri Käo ja Guido Sammelselg töötasid Baltic Rail Service?is nagu sadamalootsid, kes juhtisid kohalike olude tundjatena anglosakside rahale ja oskusteabele rajatud konsortsiumi sihile.

?Niinimetatud Eesti asja pole võimalik välismaalastele adekvaatselt selgitada,? ütleb Sammelselg.

BRSi võit raudtee erastamisel sarnaneb pigem kümnevõistlusega, kus medal võidakse kaela riputada kõik alad kaotanud sportlasele.

Esimest korda löövad BRSile matusekellad mullu 13. detsembril, kui erastamisagentuur tunnistab 1,7 miljardi kroonise ostusummaga parimaks pakkujaks RailEstonia, ehkki oli teada, et Ameerika suured raudteekompaniid olid juba lahkunud võiduka pakkuja selja tagant. BRS jääb ootele, sest usub RailEstonia peatset väljakukkumist. Kogu erastamisprotsess ähvardab uppi lennata, kui rahvusaadetest kantud, aga viletsa pakkumise tõttu üksnes kolmanda positsiooni saavutanud Raudtee Erastamise Rahva AS pöördub tänavu aasta alguses kohtusse, mille tagajärjel Tallina halduskohus peatab raudtee erastamise.

Seejärel ilmuvad RailEstonia näitetrupis lavale Itaalia taustaga veiderdajad. Selgub, et parima pakkumise üks eestvedajaid Tony Massei on hoopis Ameerikas tehtud kelmuse eest rahvusvaheliselt tagaotsitav Antonio M. Angotti. RailEstonia võimaliku rahastajana astub esile värisevate kätega noor Londoni fondihaldur Giovanni Sposato, kes aga ei suuda raha päritolu ühemõtteliselt selgitada.

30. aprillil sõlmivad erastamisagentuur ja BRS lõpuks raudtee erastamise lepingu, mis püsib viimase hetkeni noateral. Päev varem saadab pangasündikaati teenindav advokaadikontor BRSile 35 juriidilist ja ärilist küsimust, millele vastamine tundub esmalt võimatu, vastamata jätmine aga tähendanuks Eesti Raudtee erastamise kuulsusetut lõppu.

Ajakirjanikud ootavad tund-tunnilt edasilükatavat teadet müügilepingu allkirjastamisest, oletades lahkarvamusi lepingu tingimustes.

Sammelselg asub koos BRSi juhatuse esimehe Edward Burkhardti ja erastamisagentuuri peadirektori Jaak Liivikuga allkirjastama 400 lepingu lehte, kuid sellest puudub olulisim osa ? rahvusvahelise pankade sündikaadi kinnitus tehingu rahastamise kohta. Mehed lehitsevad vaoshoitud pingega lepingu lehti, millele alla kirjutamine võib osutuda asjatuks. Kell 14 lastakse ajakirjanikud Hansapanga Balti saali. Sammelselg, Burkhardt ja Liivik maalivad paberitele allkirju. Pankade kinnitus on käes.

?Ära tegime,? ohkab Sammelselg. ?Jõhker värk.?

Kahe ja poole kuu jooksul ründavad opositsioonipoliitikud raudtee erastamist nii kohtuhagi kui ka majandusministri vastase umbusaldusavaldusega riigikogus.

Tabava lõuahaagi virutab BRSile ja kogu raudtee erastamisprotsessile viimasel hetkel kähmlusse viskuv riigikontrolör Juhan Parts, kes teatab juuli keskel, et raudtee erastamisleping seisab ebaseaduslikel kokkulepetel.

Ehkki riigiprokuratuur teatab kümne päeva möödudes pangasündikaadi kinnituse saamisest, et Partsi süüdistused on alusetud, seisab BRSi finantsplaan rusudes.

Hansapank pageb koos rootslastest omanikega ummisjalu ning selgitusi jagamata erastamist finantseerivast sündikaadist. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) lükkab 205 miljoni krooni laenamise BRSile määramata ajaks edasi.

Vaatamata avalikkuse kahtlustele suudab BRS 31. augustiks nõutava ühe miljardi krooni suuruse ostusumma koguda omavahenditest ning saab Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate omanikuks.

Jüri Käo peab maha müüma kaubamajad ja Selveri keti ning Sammelselg Säästumarketi, räägitakse kuluaarides. Müüjaks osutub siiski üksnes Guido Sammelselg.

?Tänases Eestis pole suur kunst luua pooleteise kuni kahe miljardi krooni suuruse rahavooga ettevõtteid, mis on sama suure käibega nagu Eesti Raudtee,? väidavad Jüri Käo ja Guido Sammelselg otsekui ühest suust.

Kaotus raudtee erastamisel oleks põhjustanud BRSi osanikele 30?70 miljoni krooni suuruse kahju.

Äripäev valis aasta ärimeesteks kaks petist. Käo ja Sammelselg on peale minu petnud mitmeid inimesi, kellega on aastaid ühise laua taga istutud, rõõme, muresid ja kulusid jagatud. BRSi Eesti osapoole Ganigeri kuludest maksid Käo ja Sammelselg pikemat aega kahe peale vaid alla poole summast. Tüli saabus majja hetkel, mil selgus, et Sammelselg BRSi ja Ganigeri juhina on Käo teadmisel teinud mitmeid omakasupüüdlikke, kuid BRSile ja Eesti Raudteele kahjulikke otsuseid ja tehinguid, mistõttu BRSi kulud on mõistlikest ja põhjendatutest oluliselt suuremad ning Eesti Raudtee väärtus tunduvalt väiksem.

Lõpuks lõid Käo ja Sammelselg põnnama, et ühises äris nende finantsmahhinatsioonid paljastatakse, ja otsustasid viletsatel tingimustel ja paljusid pettes, kuid siiski kahekesi jätkata.

Ka ameerika ja inglise partnerid on ammu aru saanud, kellega neil Guido ja Jüri näol tegemist on, mistõttu eestlaste osalus BRSis tundub olevat oluliselt vähenenud ja osatähtsus Eesti Raudtee tegevuses on jäänud peamiselt koalitsiooniga lobeerimise ja rahastamise arutelu tasemele.

Pean tunnistama, et edaspidi tahaksin endale teistsuguseid konkurente, keda oleksin suuteline võitma. Kas raudtee erastamine BRSile oli hea tehing, näitab aeg, sest suure tehingu võitja pea kohal ripub oht saavutatud edu käest mängida.

Püüan vältida arvamust Käo ja Sammelselja valimise kohta aasta ärimeheks raudtee erastamise kontekstis, sest selles tehingus on palju lõpetamata otsi, näiteks pooleli olevad kohtuprotsessid.

Kliendina tunnen praegu esimest korda pärast erastamist, et raudteega on tekkinud töised suhted, mille käigus olen kohtunud nii Käo, Sammelselja kui ka teiste raudtee juhtfiguuridega. Raudtee tegevus hakkab võtma piirjooni ning tahaks loota, et ettevõte leiab oma rolli.

Raudtee erastamine näitas, kui väike on Eesti, sest kogu Eesti ärieliit sebis selle tehingu ümber. Käo ja Sammelselg on tublid tegijad, sest närisid ennast sellest supist läbi. Nad riskisid oma renomeega, sest tehingu ebaõnnestumisel oleks neil Eesti äris väga raske midagi suurt ette võtta.

Äripäeva poolt aasta ärimeesteks valitud Guido Sammelselg ja Jüri Käo ennustavad endale peatselt tiitliga kaasnevaid majandusraskusi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing