• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äripäeva edetabelite võitjad usuvad Euroopa Liitu, NATOsse ja Eesti majandusse

    Enamik firmajuhte usub, et 2003. aasta tuleb Eesti majanduses veidi parem kui 2002. aasta. Positiivset mõju loodetakse tõusvat ühinemisest NATO ja Euroopa Liiduga.
    Eelkõige parandab liitumiskõneluste alustamine NATOga ja läbirääkimiste lõpetamine Euroopa Liiduga Eesti rahvusvahelist tuntust ja annab välisinvestoritele kindlustunnet, arvavad ettevõtjad.
    Kevadiste valimiste suhtes ei olda eriti optimistlikud. Ettevõtjate huvi peitub selles, et poliitilistes tõmbetuultes ei muudetaks praegu kehtivat maksusüsteemi. Astmelise tulumaksu kohta ei öelnud küsitletud 2001. aasta Äripäeva erinevate valdkondade majandusedetabelite liiderfirmade juhid ühtki head ega pooldavat sõna ja seda mitte niivõrd oma ettevõtte tasku peale mõeldes, kuivõrd lähtudes sellest, mis signaal saadetaks sellega investoritele.
    2002. aasta tähtsamate sündmustena nimetavad ettevõtete liidrid kindlustuspreemiate üleüldist tõusu, infotehnoloogia arendamisele suunatud kulude vähenemist ettevõtete eelarves, suurte investeeringute suunamist jaekaubanduse edendamisse, laenuvõtjale soodsat panganduspoliitikat ning positiivseid arenguid liitumiskõnelustel Euroopa Liidu ja NATOga. Taunimist leiab kaudse maksustamise jätkumine.
    Uuelt aastalt ootavad ettevõtjad eelkõige stabiilsust. Järsud muutused seadusandluses ei ole kunagi majanduse terviklikule arengule positiivselt kaasa aidanud.
    - Rein Tallermo
    Estconde-E OÜ juhatuse esimees
    Ma usun, et järgmise aasta majanduskasv tuleb samasugune kui 2002. aastal, vaevalt see suurem tuleb.
    Ka ehituse vallas ei julge loota paremat tulemust kui tänavu. Elementmajade ehitamine jätkub nii kaua, kuni on nõudlust, kuid ma usun, et järgmine aasta on murranguline ja näitab, kui palju Eestis seda sisemist reservi on.
    Kaudne maksustamine Eestis jätkub, võtame kas või ametiautode kasutamise, rumalust tuleb ikka tasapisi juurde. Maksustama tuleb hakata siis, kui inimesed on rikkamad ja majandus jalad alla saanud. Enne tuleb natuke rasva koguda ja siis hakata rääkima astmelisest tulumaksust. Alles me saime ettevõtete tulumaksuvabastuse, ei saa seda kohe muutma hakata.
    - Ain Habicht
    Balti Kindlustusmaakleri OÜ riskijuht
    2003. aastal hakkavad raskemad ajad kindlustuses mööda saama, kindlustuspreemiate kallinemine ilmselt peatub, toimub stabiliseerumine.
    Sel aastal on turg preemiate mahult saavutanud kümne kuuga sama taseme mis mullu terve aastaga: eelmisel aastal koguti kahjukindlustusturult 1,43 miljardit, selle aasta kümne kuuga 1,44 miljardit krooni.
    11. septembri sündmused, üleujutused Euroopas jne on sundinud edasikindlustajaid kindlustuspreemiaid tõstma. Järgmisel aastal hinnatõus peatub, ülejärgmisel ehk on oodata juba ka hinnalangust.
    2002. aastal olid tänu pensionireformi teisele sambale head päevad elukindlustusel. Kahjukindlustajad ootasid tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustust, kuid kahjuks see ei käivitunud. Ilmselt ei hakka see toimima ka veel 2003.
    Inimesed on üha rohkem valmis raha kindlustusse panema. Ühest küljest on olnud valusaid kogemusi ja teisalt on ka teadlikkus tõusnud. Järjest enam kasutatakse pankade liisingutooteid, seega riskitakse võõra rahaga. Kui midagi juhtub, tuleb oma kohustused panga ees täita ja seetõttu tunnetatakse ka vastutust.
    Ma usun, et 2003. aastal aktiviseerub veelgi kindlustusmaaklerite tegevus. Kindlustus on läinud keerukamaks ja kindlustusvõtjal on mõistlik kasutada maakleri teenust.
    - Külli Karing
    Via Hansa Eesti ASi tegevjuht
    Prognoosime turismisektori kasvu kogu Balti regioonis nii turistide arvu, müügikäivete kui ka uute investeeringute osas. Kõige rohkem kasvab kvaliteettoodete müük, turistide siinoleku aeg pikeneb. Meie partnerid soovivad kvaliteetsemat ja paremat toodet, mitte ei keskendu enam niivõrd hinnale.
    Järgmisel aastal peaks jätkuma konverentsiturismi ja n-ö preemiareiside areng. Kui Eesti firmad teevad oma kliendipäevi ja suvepäevi Saaremaal või Lõuna-Eestis, siis suured korporatsioonid viivad oma inimesi Tuneesiasse, seejärel Iirimaale... ja miks ei võiks kolmas sihtkoht olla Eesti? On oodata just sääraste gruppide kasvu, meie infrastruktuur on kenasti järele tulnud, juba saab vastu võtta ka kvaliteedi suhtes nõudlikumat turisti.
    Eesti jaoks on suuremad turud ikka lähiriigid, aga ka Saksamaa. Kasvavad turud on romaanikeelsed maad: Itaalia, Hispaania. On märgata, et Eesti saab sihtkohana tuntumaks ja partnerid hakkavad meie vastu aina rohkem huvi tundma. Eesti riik võiks maa tutvustamisse siiski rohkem investeerida.
    - Urmas Leeman
    Lenne OÜ juhataja
    Ma arvan, et Eesti majandus läheb ülesmäge, kõik märgid näitavad seda. Oluline on muidugi, et suudetaks tagada stabiilsus. Kui nii palju seadusi ei muudeta, läheb paremini, kui aga kehtestatakse astmeline tulumaks, siis läheb muidugi jälle allamäge.
    Ma usun, et palgad tõusevad, inimeste ostujõud suureneb ja ka rõivatootjatel läheb paremini kui sel aastal. Väärata võiks seda meie puhul ehk vaid halb ilm, kui järgmine talv jääb tulemata. Muidu aga ootame ka oma firmas nii käibe kui ka kasumi kasvu.
    - Tõnis Mäe
    Abobase Systems ASi juhatuse esimees
    Olulist tagasiminekut 2003. aastal ei tule, aga ka kasvu mitte. Nähes, mis mujal maailmas toimub, arvan, et ka Eestis ei saa see teistmoodi olla. Infotehnoloogiasse on praegu üle investeeritud ja lubatud kasu pole ettevõtted sellest saanud. Ka Eesti suuremad firmad kärbivad tugevalt oma infotehnoloogia eelarveid. Ilmselt toimub lähiajal oluline kvaliteedimuudatus, korrastatakse turgu, hakatakse paremini investeeringuid planeerima ja see suurendab ka efektiivsust.
    Tänu euroliidule ja NATO-le avarduvad ka Eesti ettevõtete võimalused. Samas on meie firmadel IT-sektoris tublisti arenguruumi. Edaspidi pole ju turg enam Eesti, vaid Euroopa, tarneahel läheb laiemaks ja selle ahela haldamine pole võimalik ilma infotehnoloogiata. Praegu on meie firmadel ilmselt veel väga hea elada, ei pea pingutama, et teha midagi väljaspool Eestit. Ma usun, et 2004.?2005. aastal on suurem tõus, sest Eesti firmadel on vaja siduda end Euroopa võrgustikuga.
    Hullemaks ikka ei lähe. Paremaks kah vaevalt. Väga hea indikaator on see, kuidas kliendid raha maksavad. Praegu on paljudele ettevõtetele maksuameti kontrollid mõjunud lausa halvavalt. Järgmine aasta oleneb väga palju sellest, kas auditeerimiskohustuse piirid firmade jaoks tõusevad või mitte. Audiitorfirmadel läheb ilmselt tänu maksuameti töölehakkamisele paremini, eriti mis puudutab mitmesuguseid konsultatsioone jms.
    - Viktor Siilats
    Info-Auto ASi juhatuse esimees
    Ma usun, et 2003. aasta toob kaasa jõudude ümbergrupeerumise jaekaubanduses, kuhu viimasel ajal tehtud ja lähitulevikku planeeritud investeeringute maht on pehmelt öeldes mõtlemapanev.
    Samas on küllatki selge, Eesti hiljutise riigireitingu tõstmise ja peatse NATO ja Euroopa Liidu liikmeks saamise valguses tuleb riiki senisest hoogsamalt välisinvesteeringuid, mis Eesti majanduse arengusse täiendavat elavnemist toob.
    Minu hinnangul peaks autoturg tõusma ka 2003. aastal. Mitte ehk niisuguses tempos nagu viimased kaks aastat, kuid stabiilne 5?7 tõus on igati loogiline.
    Eesti autoostjad on viimaste aastatega tublisti edasi arenenud. Üha olulisemale kohale seatakse uue auto valikul selle tegelik turvalisus (mitte reklaamides pakutav turvalisus) reaalsetes liiklusolukordades, kvaliteet ja keskkonnasõbralikkus, mis väljendub eelkõige säästlikes mootorites, puhtamates heitgaasides ja utiliseerimise lihtsuses.
    Autoostjad valivad hoolsamalt ka seda, kas viia oma raha lühiajalist hinnaedu pakkuva automüüja kätte või eelistatakse pikaajalist partnerlust kindlal majanduslikul alusel tegutseva kogenud müügi- ja teenindusfirmaga. Ka uuel aastal eelistatakse senisest enam pruugitud autodele uusi, kuna finantseerimisinstrumendid on muutunud üha kättesaadavamaks ja uute autode hooldekulud vähenevad.
    - Margus Mängel
    Keil M.A. OÜ juhataja
    Prognoosi järgi meie firma turumaht ja käive tuleval aastal suurenevad. Lootus on, et ka üldine tarbimine kasvab. Ma arvan, et sellised arengud peaksid ees ootama ka teisi jaekaubandusfirmasid.
    Potentsiaalne liitumine Euroopa Liidu ja NATOga mõjub positiivselt ja tõstab Eesti firmade usaldusväärsust maailmas. See peaks mõjutama välisinvesteeringute sissevoolu ? potentsiaalne rahastaja lihtsalt usaldab meid senisest rohkem, kuigi ma ei arva, et tuleb hüppeline kasv.
    Veidi murelikuks teevad jutud võimalikust astmelise tulumaksu kehtestamisest. Vaevalt et kõrgemapalgalisi inimesi astmelise tulumaksu kehtestamine oluliselt mõjutab, kuid pigem oleks see märk Eestist väljapoole. See näitab ilmekalt, kuhu meie riiklik regulatsioon suundub.
    Autor: Kai Vare
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.