• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 21.10.03, 09:03

EPL: Välisfirma juht teenib kohalikust enam

Fontese uuringu kohaselt teenivad välisosalusega ettevõtete juhid Eesti kapitalil põhinevate firmade juhtidest keskmiselt 30-40 protsenti suuremat palka.
Samas võib välismaalt Eestisse firmat juhtima saadetud juhi teenistus olla kuni mitu korda suurem, kirjutab Eesti Päevaleht.
Personalifirma jagab Eestis tegutsevad ettevõtted töötajate arvu ning firma aastakäibe järgi kolme gruppi.
Fontese palgakonsultandi Urmas Orula sõnul on esimese ja teise grupi ettevõtete juhtide palgad enam-vähem võrreldavad. Samas hakkab silma, et väliskapitaliga ettevõtetes on juhtide palgad tunduvalt suuremad kui kohalikul kapitalil põhinevates ettevõtetes.
Uuringu kohaselt on juhi keskmine aastapalk I grupi ettevõtetes Eesti firmade puhul natuke alla 400 000 krooni aastas, väliskapitaliga ettevõtetes aga natuke alla 600 000 krooni aastas.
Teise grupi ettevõtetes on vastavad andmed Eesti firmadel natuke üle 400 000 krooni aastas, välisosalusega firmades natuke üle 600 000 krooni aastas.
III grupi ettevõtete puhul on enamasti tegu väliskapitaliga firmadega, milles Fontese andmetel juhtide keskmised aastapalgad jäävad 1,5 miljoni kroonini. ?Vahemik üles- ja allapoole on pisut laiem, algab kusagil 700 000st,? selgitas Orula. Suurim aastasissetulek jääb suurusjärku 1,8 miljonit krooni.
Orula sõnul hakkab silma see, et väliskapitaliga ettevõtete juhtide palgad on kohaliku kapitaliga juhtide omast I grupi puhul umbes 40 protsenti ning teise grupi puhul umbes 30 protsenti kõrgemad.
?Ka kolmanda grupi kohta võib öelda, et eelmiste aastate info põhjal on sealgi erinevus ca 30 protsenti välikapitaliga ettevõtete kasuks. Samas seal grupis ongi rohkem välis- kui Eesti kapitaliga (era)ettevõtteid,? lisas Orula.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele