ÄP fototoimetus • 23. oktoober 2003 kell 22:00

Juhatuse liikmed satuvad alasi ja haamri vahele

Äripäeva hinnangul on justiitsministeeriumis valminud ja ettevõtte omanike ning juhatuse liikmete vahelisi suhteid ja vastutust reguleerivad äriseadustiku muudatused ebaõnnestunud.

Kavandatavate äriseadustiku muudatuste kohaselt võib nõukogu ühepoolselt ja päevapealt vähendada juhatuse liikmete tasusid ning hüvesid, kaasa arvatud lahkumiskompensatsioon.

Justiitsministeeriumi põhjendusel lähtutakse hüvede vähendamise võimaluse seadustamisel õigluse põhimõttest. Kui juhatuse liikmete tegevus on halvendanud ettevõtte äriseisu, peab omanikul olema võimalus juhatuse liikme töötasu ja teisi hüvesid vähendada.

Toimetuse arvates on kavandatav seadusemuudatus ettevõtte juhtide suhtes ebaõiglane. Ei ole normaalne, et omanikul on ühepoolselt võimalik varem kokkulepitud töötasu ja kompensatsioone muuta.

Tegelikult ei peaks äriseadustik reguleerima omaniku ja juhatuse liikmete töösuhet. Oleks normaalne, et ettevõtja ja juhatuse liige lepivad töötingimustes kokku, sõlmivad lepingu ning siis järgivad seda. Lepingutingimustel vaadatakse ümber juhatuse liikmete tasud või kompensatsioonid ning kui kaua leping kehtib, jäägu lepingu osapoolte otsustada.

Äriseadustiku muutmisega soovitakse suurendada juhatuse liikmete vastutust. Nimelt ei vabane juhatuse liige vastutusest ka siis, kui ta tegutses nõukogu juhiste järgi ja tegevuse tulemusena ettevõtte äriseis halvenes.

Võib juhtuda nii, et kui juhatus täidab aktsionäride esindajate korraldusi ning need on äriühingule kahjulikud, ei kanna vastutust mitte korralduse andjad ehk nõukogu, vaid ettevõtte juhatus. Taolise seadusemuudatusega on ettevõtte omanikel võimalik oma vastutus lükata tegevjuhtkonna kaela. Kui tegevjuhtkond ei ole nõus aga aktsionäride juhiseid täitma, siis on võimalik temast kerge vaevaga lahti saada. Seda tänu eespool kirjeldatud muudatusele, mis võimaldab töösuhte lõpetada omanikul ühepoolselt.

Kolmas oluline muudatus on seotud ettevõtte maksejõuetusega. Nimelt peab tegevjuht püsiva maksejõuetuse ilmnemisel kolme nädala jooksul esitama pankrotiavalduse. Kui ta seda ei tee, on äriühingu võlausaldajatel võimalik ettevõtte võlad pöörata juhatuse esimehe vastu.

Juhatuse liikme vastutuse suurendamisega soovitakse senisest paremini kaitsta võlausaldajate huve ja vältida pankrotiseisus olevast firmast varade kantimist. Praegu on sageli nii, et pankrotiavalduse esitab võlausaldaja ning ta teeb seda ajal, kui ettevõte on tühjaks tassitud ja võlausaldajatel ei ole suurt võimalust oma raha tagasi saada. Nüüd peaks tekkima juhatuse esimehe näol inimene, kes ei mõtle ainult ettevõtte omanike huvidele, vaid ka võlausaldajate huvidele. Kui juhatuse esimees seda ei tee, võib ta piltlikult öeldes sattuda võlavanglasse.

Äriseadustiku muudatuste väljatöötamise puuduseks on veel see, et suvel lubas justiitsministeerium seaduse koostamisel arvestada ka ettevõtlusorganisatsioonide seisukohtadega, tegelikult seda aga ei tehtud.

Autor: ÄP

Hetkel kuum