Poodnikel kohustus taarat koguda

Artikkel

- Uudised
- Kristiina Randmaa
- 29. oktoober 2003 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poodnikel kohustus taarat koguda
?Seal, kus müüakse, on kohustus ka tagasi võtta,? seletas pakendiseaduse tööversiooni keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Ta täpsustas, et alates tuleva aasta maist võivad poodnikud taaraga tegelemisest pääsemiseks sõlmida lepingu mõne lähedalasuva taarapunktiga.
?Kui mina seda uudist kuulsin, siis mõtlesin, et kes seda taarat ostma hakkab,? ütles Saku alevis asuva Rocco poe omanik Silvia Toode, kelle poes taarat vastu ei võeta. Selleks peaks ta palkama eraldi inimese ja leidma suurtele kastidele ruumi. ?Ma ei kujuta ette, kuidas lahtise saia kõrval musta taarat koguda,? imestas ta, pidades võimalikku vastuvõtukohustust tõsiseks probleemiks.
Teda toetas ka Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai, kes tõi välja, et joogipudeli pandimaksu idee on iseenesest küll hea, kuid paneb suure kohustuse vastuvõttu organiseerivale kaupmehele. ?Ta hakkab taas tegelema määrdunud ja ebahügieeniliste pudelitega,? ütles ta.
Ka Selveri juhtaja Ain Taube meelest käiks taara vastuvõtmine paljudele kauplustele üle jõu, sest selleks on vaja eraldi personali, ruumi ning ka taaraautomaate. Selver on ostnud 100 000kroonised taaraautomaadid pooltesse oma poodidesse, sama arvu juurde ostmine suhteliselt suur investeering. ?Tulu sealt ju ei tule,? ütles ta.
Lisaks kohustuslikule taaravastuvõtule kütab kaupmeeste seas kirgi ka keskkonnaministeerimi plaan kehtestada 1. mail 2004 korduvkasutuses oleva klaastara kõrval pandimaks ka ühekordses kasutuses olevale plastpudelile ja metallpurgile. Väikese pudeli ostmisel lisanduks joogi hinnale 1,5 krooni, suure puhul 3 krooni, mille ostja saaks hiljem tagasi.
Mitmed huvigrupid leiavad, et tegu on läbimõtlemata plaaniga, sest ühekordsed plastpudelid moodustavad vaid 4% kõikidest pakendijäätmetest.
?Praegu me looksime marginaalsele grupile oma süsteemi,? ütles pakendiühingu esimees Ilona Eskelinen. Tema meelest peaksid tarbijad ühekordsed taarapakendid viskama õues asuvasse majandusjäätmete konteinerisse, mitte viima neid koos korduvkasutuses olevate pakenditega poodi.
Peeter Eeki sõnul planeeritakse ühekordsete pakendite panditasu põhjusel, et kui viimasel poleks panditasu ja korduvkasuses klaastaaral oleks, siis pikas perspektiivis hakkaks kaubandus eelistama panditasuta plasttaarat. See aga kasvatab ühekordses pakendis toodete müüki, mis nõuavad hilisemat töötlemist.
Ühekordselt kasutatava plasttaara ja metallpurkide panditasu idee on tekkinud Euroopa Liidu direktiivist, mis sunnib Eestit kokku koguma ja taaskasutama 50% ühekordsete pakendite kogumassist. Mullu suudeti Eestis taaskasutada vaid 15% pakenditest.
Hetkel kuum