Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Eesti hääletasid euroliitu kõrgharidusega naised
Eesti ühinemist ELiga pooldasid rahvahääletusel keskmisest enam naised, vanemaealised, kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga inimesed, selgus Emori uuringust.
Ühinemise vastu kaldusid keskmisest rohkem 14. septembril hääletama mehed, mitte-eestlased, põhiharidusega, keskealised ja väiksema sissetulekuga inimesed. Piirkonniti oli ühinemise toetajaid kõige rohkem Tallinnas ja vastaseid Virumaal, kirjutab Postimees.
«Suhtumine Euroopa Liitu sõltus väga palju rahulolust oma eluga,» selgitas uuringu tulemusi Emori analüütik Aivar Voog. «Kes oli oma elujärjega rahulolematu, see kaldus ka Euroopa Liidu vastu hääletama.»
Naiste ja vanemaealiste inimeste ülekaal ühinemise toetajate hulgas on uuringu läbiviijate arvates seletatav siiski eeskätt sellega, et meeste ja noorte osavõtt hääletusest jäi tagasihoidlikuks.
Enne hääletust korraldatud küsitlused näitasid, et ühinemist pooldavad just eeskätt mehed ja noored, aga hääletusejärgne küsitlus andis risti vastupidise tulemuse.
«Naised on ilmselt sotsiaalselt kohusetundlikumad,» oletas Voog. «Ehkki mehed avaldasid enne hääletust läbi viidud küsitlustes suurt valmisolekut hääletusest osa võtta, jätsid paljud ühinemist pooldavad mehed tegelikult hääletamata.»
Erakondade lõikes toetasid Euroopa Liiduga ühinemist kõige enam Res Publica ja Reformierakonna pooldajad.
Teistest märksa vähem aga Keskerakonna ja Rahvaliidu pooldajad, kuid nendegi seas oli ühinemise toetajaid rohkem kui vastaseid.