Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestile tõuseb tulu arukatest struktuurimuutustest

    Kaupo Kummile ei meeldi võrdlemisi levinud seisukoht vähem edukate maade ekspluateerimisest arenenud tööstusriikide poolt tänapäeva globaliseeruvas maailmas. Aga ta tunnistab oma artiklis ka ise, et vabu inimkäsi pakuvad piiramatult vähearenenud maad; defitsiitseimaks on osutunud maailmas kapital; nüüdisaegsete kallite masinate ja seadmete soetamine käib vaesemate maade firmadele üle jõu; ebavõrdsuse põhjus on hinnakujundus rahvusvahelistel turgudel, kus teadusmahukad tooted, nt arstimid, arvutite tarkvara, millesse on aastakümneiks mahutatud tohutud ressursid, hinnatakse kõrgemalt võrreldes töö- ja energiamahukate, loodusrikkustel põhinevate toodetega.
    Mainitud asjaoludest tulenebki arenenud tööstusriikide kasu saamine vähemedukate riikide arvel, mida nimetatakse ka nende ekspluateerimiseks.
    Kunagisele poliitökonoomia õppejõule võib muidugi tunduda imelik sellise vaatenurga mõningane erinevus ekspluateerimise käsitlusest Marxi ?Kapitalis?. Aga aeg ja probleem on teised. Pealegi on võimalik leida ka nende kahe käsitluse mõningaid kokkupuutepunkte:
    - kapitalistil oli võimalik töölisi ekspluateerida seetõttu, et tal olid tootmisvahendid (kapital), töölistel need aga puudusid;
    - arenenud tööstusriikidel on võimalik vähemedukaid maid ekspluateerida seetõttu, et neil on nüüdisaegsed tehnoloogiad, masinad, seadmed, kapital ja turusidemed, mis vaestel riikidel puuduvad.
    Keegi ei sea USA teistest riikidest kiirema rikastumise oluliste põhjustena kahtluse alla Euroopast pikemat tööpäeva, töö kõrget intensiivsust jms. Aga need pole ainukesed põhjused. Kindlasti ei saa aga nõustuda Kummi väitega, et USAs on kõrge elatustaseme taganud ressursside efektiivsem ja tootlikum kasutamine. USA tarbib maailma ressurssidest oluliselt suurema osa, kui on tema osakaal tootmises.
    Võib muidugi diskuteerida, kas rahvusvaheline kaubandus on ?nullsummamäng? või võidavad sellest siiski kõik. Tundub, et praegu võidavad arenenud tööstusriigid siiski oluliselt rohkem. Kõrgtehnoloogiliste, teadusmahukate, suure lisandväärtusega valdkondade pärast käib maailmas nii riikide kui majandusühenduste vahel halastamatu võitlus. Just nimelt spetsialiseerumine kasulikele tegevusaladele on kõrgelt arenenud tööstusriikide edu aluseks. Veel enam ? arenenud tööstusriigid püüavad tegelda üha enam arendustegevuse ja turundusega ning jätta tootmise vähemarenenud riikides paiknevate allhankijate hooleks. Lihtsaid kaupu (toitu, rõivaid jms) ostavad nad odavalt vähemedukatest maadest.
    Riigid ja regioonid ei võida globaliseerumisest võrdselt. Eesti unistab ?kuldse miljardi? hulka jõudmisest ja muu maailma arvelt kasu lõikamisest. Me püüame muuta oma majanduse struktuuri suure lisandväärtusega kõrgtehnoloogiliste teadusmahukate allharude suunas. See annab häid tulemusi vähemalt seni, kuni püsib praegune maailmakord.
    Autor: Kaarel Kilvits
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”