Leedut hoiab ärevil president Paksase maffiaskandaal

Leedu julgeolekuameti paljastused, millest väljavõtted jõudsid ajalehe Respublika kaudu läinud nädalavahetusel avalikkuse ette, on Leedu ühiskonda ?okeerinud. Veelgi õli tulle on lisanud teade, et president oli ametisse astumisest peale püüdnud julgeolekuameti juhti Mecys Laurinkust kohalt lahti kangutada ja oli sellele õige lähedal, sest tollest pidi lähiajal saama suursaadik Hispaanias. Alanud uurimise tõttu peatas Seimi spiiker Arturas Paulauskas parlamendis alanud arutelud Laurinkuse väljavahetamise üle.

Seetõttu on arusaadav, et Leedu televisioon kandis esmaspäeval otse üle parlamendi erakorralist istungit, kus loodi asja uurimiseks üheksaliikmeline erikomisjon. Sellel komisjonil tuleb 1. detsembriks välja selgitada, kui suurt ohtu Leedu julgeolekule need mainitud sidemed kujutavad. Siis selgub ka, kas Rolandas Paksas saab presidendiametis jätkata või mitte.

Üks osa Paksase vastu suunatud süüdistusi on seotud leeduvenelasest ärimehe Juri Borissoviga, kes on Kaunase kopteriremonditehase Avia Baltika omanik. Kui Paksas, kes on tuntud kui hea lendur, viis läbi aktiivset presidendi valimise kampaaniat, andis Borissov tema käsutusse kopteri ja 5,4 miljonit krooni. Julgeolekuameti käsutuses on Paksase parteikaaslase Algirdas Drak?ase ja Paksase julgeolekunõuniku Remigijus Acase ning Borissovi kõneluste lindistus, kus Borissov nõuab, et president täidaks talle valimiste eel antud lubadused. Borissov, kellele president andis läinud suvel Leedu kodakondsuse, ähvardab kõnelustes, et lubaduste täitmata jätmise korral on president ?kadunud mees?. Väidetavalt on Borissov nõudnud endale muu hulgas presidendi nõuniku kohta.

Esmaspäeval esitas Leedu peaprokuratuur Juri Borissovile kriminaalkoodeksi alusel süüdistuse riigiametniku ähvardamises isikliku kasu saamise eesmärgil. Borissovi suhtes on kohaldatud riigist lahkumise keeldu ning talt on ära võetud nii Venemaa kui Leedu kodaniku pass.

Teiseks uurib julgeolekuamet Remigijus Acase sidemeid Vene maffia autoriteedi Anzori Aksentjev-Kikali?viliga, kes juhib Venemaal kahtlase kuulsusega firmat XXI Sajand ja kellele hiljuti keelati Leedusse sissesõit. Ajalehe Bizness & Baltija (B&B) kirjutab, et Aksentjev-Kikali?vili enda väite kohaselt käis ta Vilniuses külastamas oma ema ja tütart, kuid Leedu julgeolekuameti andmeil kohtus ta oma Vilniuse korteris rahvusvahelise kuritegevuse liidritega, nagu Alimžanov Tohtahunov ja Pavel Bure. Ühe verisooni kohaselt võis ka Kikali?vili anda Borissovi kaudu raha Paksase valimiskampaaniasse.

Julgeolekuameti andmeil on Remigijus Acas ja teine presidendi kaastöötaja Regina Smailite aidanud Vene kuritegelikel ringkondadel sõlmida sidemeid Leedu majandus- ja riigitegelastega, mille tagajärjel püüab maffia Leedut oma tehingutes ära kasutada ja osaleda Leedu erastamistehingutes. Niisuguste tehingute näitena on mainitud kopterite varuosade toimetamist Sudaani, mille suhtes kehtib rahvusvaheline relvaveokeeld, ühe T?ehhi terrorismisidemete kahtlusega firma osalemist Leedu elektrifirma erastamises ning Leedu ja Kaliningradi vahelist salakaubandust.

Leedu presidendiga seotud sündmuste taustal võib täheldada Vene kapitali järsult kasvanud huvi Leedu vastu. Vene firmade investeeringud Leedusse on kahe aastaga suurenenud üheksa korda ja küündisid eelmise aasta lõpul 2,84 miljardi kroonini. Kokku on B&B andmeil Leedus registreeritud 1170 Vene kapitali osalusega firmat ning kahe riigi eelmise aasta kaubavahetuse maht oli 31,4 miljardit krooni.

Suuremateks tehinguteks on olnud Mažeikiu Nafta aktsiate kontrollpaki minek Jukose kätte ning Leedu suuruselt kolmanda jõujaama, Kaunase kütte- ja elektrijaama müük Gazpromi juhitavale konsortsiumile. Lisaks peab Gazprom praegu läbirääkimisi Leedu Gaasi 34 aktsiate ostmise üle. Eelmisel kuul läks Vene Konversbanki kontrolli alla Leedu suuruselt neljas pank Snoras.