Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohtusaal kolib internetti
Just selline võimalus on sisse kirjutatud mõni päev tagasi valitsuse poole teele läkitatud tsiviilkohtumenetluse seaduse eelnõusse. Veel enam, asja arenedes peaks tekkima võimalus näiteks enne palgapäeva raha nuianud ja siis võlgu jäänud tegelane elektrooniliselt kohtusse kaevata. Kui rahahädalisel enda kaitseks midagi mõistlikku öelda pole, langeb ka tema suhtes elektrooniline kohtuhaamer.
Justiitsministeeriumi nõustaja Karl Laas on nende süsteemide väljaarendamisega vaeva näinud juba veebruarist. Ta täpsustab, et selline nädalavahetuse pummelduses võlgu jäänud sõbra elektrooniline hagemine on siiski ministeeriumi jaoks projekti teine etapp ja selleks peab ühiskond tervikuna valmis olema.
Kiiremini, ehk esialgsete andmete kohaselt 2006. aastal, realiseerub elektrooniline maksekäsu menetlus. Peaaegu pool 25000 tsiviilasjast aastas, mis kohtutel menetleda tuleb, on rahaliselt väikesed ning pälvivad enamjagu tagaseljaotsuse. Näiteks tasumata arved telekommunikatsiooni-, elektri-, gaasiettevõtetele, aga ka väljamõistetud alimendid. Just saali aeg on kohtusüsteemis kõige kallim. Auväärt kohtunik peab selleks ajaks katkestama oma tööd ja pahatihti siis pooltühjas saalis aega surnuks lööma või võlausaldajast suurettevõtte juristiga lilledest ja liblikatest rääkima. Põhjus selles, et protsessi põhjustanud pisivõlgnikud enamjagu kohtusse kohale ei ilmu.
Uue süsteemiga peaks kõigepealt liikuma võlgnikuga hädas olevalt ettevõttelt teele hagiavaldus. Kohtuportaalist liiguvad need koos kaaskirjaga võlgnikule, sinna on lisatud koodid internetis selle asjaga tutvumiseks ja elektrooniliselt vastamiseks. Kui tal nõude suhtes pretensioone pole või ei suvatse üldse midagi vastata, langeb elektrooniline tagaseljaotsus. Sellega võib kogu protsess lüheneda neljalt kuult isegi mõnele nädalale. Lisaks suur kokkuhoid kohtumeeskonna töös.
Praegu on seadusandjatel vaja veel selgeks vaielda, milline on sellise elektroonilise maksekäsu summa ülempiir. Esimese hooga plaaniti 100 000 krooni. Praeguseks on see kahanenud 30 000 kroonile. Üksikisikust kohtualust on kaitsma pandud veel üks põhimõte: kui ta ei nõustu kohtu kaudu väljanõutava summaga, soovib kompromissi või enda kaitseks midagi öelda, muutub menetlus automaatselt klassikaliseks, n-ö saalipõhiseks.
Laas vihjab, et elektroonilise kohtupidamise juures on ?nitti võetud Inglismaalt. ?Seal on see toiminud juba kaheksa aastat, kuigi töö käib arvutitega, mis ketravad magnetlinti,? kirjeldab ta.