Kallis kingitus: Tallinna linnavalitsus toetab Merkot elurajooni rajamisel

Üsna pea lööb Merko Ehitus kopa maasse Kakumäel Vabaõhumuuseumi teel, et ehitada Tallinna tellimusel sundüürnikele ja noortele peredele mõeldud Saviliiva elurajoon.

Ehitusfirma omanik Toomas Annus võib rõõmsalt muheleda ? tänu linna antavale peaaegu tasuta maale ja kommunikatsioonide ehitamise kinnimaksmisele saab maju ja kortereid müüa turuhinnast tunduvalt soodsamalt, säilitades ehitusfirmale kasumi.

?Mis kingitus. See pole mingi kingitus,? kommenteeris Annus. ?Kui kõiki eluasemeid ei osta sundüürnikud või noored pered, peame osa linna toetusest kompenseerima. See on konkursitingimustes kirjas.?

Konkursi tingimustes pole linna abi tagasimaksmise kohta samas sõnagi. Elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi sõnul on see vaid üks võimalik mõte. ?Tehti ettepanek arutada võimalikku olukorda, et kui majad lähevad vabamüüki, siis peaks ehitaja linnale kulutused tagasi maksma. Aga see on ka kõik. Mingit otsust pole, arutelugi veel pole,? ütles Kruusmägi.

Seni, kuni detailplaneeringut ette valmistatakse ja leping veel sõlmimata, jääb Merkol loota, et ettepanek vaid paberile jääbki. Sest seda, et sundüürnikud 1,3 miljoni krooniseid maju ostma hakkavad, ei usu ettevõtte spetsialistid ise ka.

?Enamik neist on siiski vaesed inimesed ja neid, kes suudaks sellise hinnaga elamist osta, on ilmselt väga väike osa,? on öelnud Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni direktor Jaan Mäe.

Majad ja korterid lähevad vabamüüki, kui linna antud eelisnimekiri on rahuldatud. Turuhinnast sadu tuhandeid kroone soodsamatel majadel tahtjatest vaevalt puudus tuleb.

Merko kasum ei ole nii suure projekti puhul sugugi väike. Võit konkursil lubab maju ja kortereid müüa 11 554 krooniga ruutmeetri eest, mis oli odavaimast pakkumisest viiendiku võrra kallim. Maa hoonestusõiguse annab linn peaaegu tasuta, küsides vaid 2,65 krooni ruutmeetri eest aastas. Ostu korral tuleks ruutmeetri eest välja käia 600 krooni.

Samuti maksab Tallinna maksumaksja kinni teede, tänavavalgustuse ja kommunikatsioonide ehitamise kokku hinnanguliselt kuni 30 miljoni krooni eest.

Nii saab Merko ehituselt 155 miljonit krooni käivet ja teenib sellel alal tavapärase 20protsendilise marginaali puhul 30 miljonit krooni kasumit. Lisaks vahendab korterite-majade müüki Merkoga seotud kinnisvarafirma E.L.L Kinnisvara.

Odavaim eramaja hakkab maksma 1,3 miljonit krooni. Kakumäe piirkonna kohta, kus juba 1000m2 krunt üksi maksab üle poole miljoni, on see hind imepäraselt madal: ERI Kinnisvara turu-uuringu järgi algavad sealkandis uute eramute hinnad 1,8 miljonist kroonist, lisaks maa maksumus.

Nii soodne ja riskivaba projekt on iga ettevõtja unistus. Merko võidu otsustas komisjon, kuhu kuulusid peale kolme ametniku ka Haabersti linnaosa vanem Tatjana Muravjova ja nõustajana endanimelise konsultatsioonifirma juhataja Ahti Väin. Eelnevalt komisjoni liikmed omavahel arvamusi ei vahetanud. Hääletus oli salajane.

Muravjova sõnul sümpatiseeris talle enim Skanska projekt, linnaarhitekt Ike Volkov on varem öelnud, et pooldas KMG Ehituse pakkumist. Järelikult hääletasid Merko poolt kaks keskerakondlasest abilinnapea Aivar Pärnale alluvat ametnikku ning nende endi poolt komisjoni kutsutud tasuline konsultant.

Tiskre elamurajooni arendava Kodumajagrupi juht Urmas Laur nentis, et sellistes tingimustes saaks maju ehitada ka odavamalt. ?Minu arust on see suhteliselt kõrge hind, kuid eks Merko-sugune suur kontsern tahab kasumit teenida,? ütles ta. ?Turgu see väga oluliselt ei mõjuta, küll aga annab Merkole konkurentide ees selge eelise. Ma arvan, et sinna ei jäägi sundüürnikke.?

Tallinna elamumajandusamet on tänavu sõlminud Merko Ehitusega ka lepingud Männiku tee munitsipaalmajade rajamiseks 57,6 mln krooni eest.

Äripäeva andmetel on Merko toetanud Keskerakonda ühel korral 2002. aasta neljandas kvartalis ehk seoses kohalike omavalitsuste valimistega.

Keskerakond teatas aruandes, et võttis 3 miljonit krooni laenu ASilt Rannailu, mille osanikud on aga E.L.L. Kinnisvara (Merko tütarfirma) ja U.S. Invest (kuulub Urmas Sõõrumaale).

Bilansist on näha, et mõlemad osapooled andsid raha võrdselt 1,5 miljonit krooni.

Saviliivale sarnase elamurajooni ehitamise algatas Tallinn ka 2001. aastal, mil linna korraldatud konkursi tulemusel rajas KMG Ehitus Kakumäele Aaviku elurajooni.

Aaviku piirkonda kerkis 67 väikemaja, mis olid 90?150 ruutmeetri suurused ning maksid ligi 700 000 kroonist kuni pisut üle miljoni krooni.

Linnapea oli tollal isamaaliitlane Jüri Mõis ning linnavalitsus tegi KMG Ehitusele samuti kingituse, toetades projekti iga maja kohta 200 000 ehk kokku 13,4 miljoni krooniga.