18. november 2003 kell 22:00

Metalli hind jõuab Eestis peagi Euroopa tasemele

Söe- ja terasetootmisele on kehtestatud jäigad reeglid ning tootmis- ja müügihindu kontrollitakse rangelt. Kolmandatest maadest imporditavale terasele on kehtestatud kogusekvoodid ning Euroopa terasetootjad jälgivad imporditava terase hindu tähelepanelikult ning kaitsevad oma turgu, karistades liiga odavalt importivaid kolmandate maade tootjaid konkurentsi välistavate impordimaksudega. Siinkohal võib näiteks tuua T?ehhi ja Poola tootjatele keh-testatud impordimaksud, mis ulatuvad hetkel 50 protsendini, sealjuures teevad Euroopa Liidu tootjad edukat lobitööd eelpool nimetatud maade tootmismahtude vähendamiseks.

See kõik on ka põhjus, miks ELiga liitumisläbirääkimistel Eesti Terasekaubanduse Liidu (ETKL) ja Eesti Masinatööstuse Liidu (EMTL) tõstatatud küsimus lisakvootide ning üleminekuaja kehtestamisest tagasi lükati. Välisministeeriumi seisukoht oli ühene ? kui terasekvootide küsimus takistab liitumislepingu allakirjutamist, siis loobub Eesti oma nõudmistest. ELi vastus ETKLi ja EMTLi ametlikule kirjale oli samuti ühene: kasutage ELi tootjate toodangut ning Euroopa terasemüügikettide teenuseid. Selline vastus on loogiline ? kuna Eestis ja ka teistes Balti riikides tõsiseltvõetavat terasetööstust ei ole, siis on euroliidu tootjatele uus ja avanev turg huvitav. Arvestada tuleb asjaoluga, et terasetööstus on üks stabiilsemaid ja väikseima kasumlikkusega tööstusharusid, kus muudatusi esineb harva ja kasvutrend on pigem negatiivne.

Tänaseks on selge, et Eesti mingeid erisoodustusi Venemaalt tarnitava terase osas ei saa ning Eesti ettevõtjatel tuleb õppida töötama ELis välja kujunenud kvootide jagamise süsteemi järgi. See süsteem on lihtne, järgib põhimõtet ?kes ees, see mees?, mis tähendab seda, et kõikidel euroliidu maadel ja nende tootjatel on võimalus taotleda aastaks määratud kvoote senikaua, kuni neid on. Ühtegi riiki ega tootjat ei eelistata, kellelegi pole kehtestatud kogusepiiranguid, kvoodi saavad need, kes esimesena küsivad, ja kvooti saadakse, kuni seda jätkub.

Juba mitmendat aastat ei ole Venemaale ja teistele SRÜ riikidele kehtestatud kvoodid täitunud. Eesti terasevajadus on võrreldes Euroopa Liidu mahtudega kaduvväike ning seetõttu on väga tõenäoline, et kvootide saamisega ei tohiks Eesti ettevõtjatel olla mingeid probleeme. Probleeme võib tulla vaid kvootide ümber käiva bürokraatiaga. Kui seni said Eesti ettevõtjad osta terast otse Venemaa ja SRÜ tootjatelt, siis pärast ELiga liitumist hakkab asjaajamine käima välisministeeriumi ja Brüsseli ametkondade kaudu, kusjuures ka Venemaa ja SRÜ tootjad peavad taotlema kvoodi sama teed pidi igale ostjale eraldi, hoolimata kogustest. Et vältida dumpingusüüdistusi, hakkavad SRÜ tootjad müüma terast Eesti ettevõtjatele senisest kõrgemate hindadega.

Kuna Eesti puhul on tegemist väikese avatud majandusega, siis tõenäoliselt tõusevad suhteliselt lühiajalises perspektiivis kõik siinsed hinnad Euroopa tasemele ning Eesti ettevõtjatel tuleb tegemist teha üleeuroopalise konkurentsiga.

Üheselt on selge, et umbes ühe aasta jooksul pärast ühinemist ja olemasolevate laojääkide müüki tõuseb tooraine hind 25?30, mis suurendab Eesti terasemüüjate käivet oluliselt. Teisest küljest annab see võimaluse Lääne suurtele terasemüügikettidele Baltimaade ja sealhulgas Eesti turule tulla.

Metallitööstuses sõltub hinnatõus samuti sellest, millised on ekspordi puhul ette antud hinnad välisturgudel. Siseturul peavad kohalikud tootjad arvestama ka välisriikide pakkujatega.

Eesti tootjatel kaob konkurentsieelis, mille andis odav metall, ning nad peavad hakkama tähelepanu pöörama efektiivsusele, uutele tehnoloogiatele, töötajate koolitamisele jne. Tõenäoliselt kukub metallitööstusettevõtete kasum, sest ELi eksportides tuleb arvestada sellega, et sealsed valmistoodangu hinnad on stabiilsed.

Lühiajalises perspektiivis peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti metallitööstusettevõtetele positiivne, sest suureneb usaldus Eesti tootjate vastu ning erinevaid tellimusi ELi liikmesriikidest tuleb juurde. Uute tellijate lisandumine ja käibe kasv tasakaalustab lõpptulemusena metalli hinna tõusuga kaasneva kasumi vähenemise. Pikemas perspektiivis on võimalik aga eksporti jätkata kasuminormide edasise vähendamise ja efektiivsuse tõstmise abil.

Metalli tarnivate ettevõtete hulgas tiheneb samuti konkurents, kuna turule on oodata uusi suuri Euroopa müüjaid, samuti võib oodata Eestis juba tegutsevate Soome terasemüüjate positsioonide järkjärgulist tugevnemist.

Autor: Ergo Metsla

Hetkel kuum